Venemaalt maid tagasi nõudnud Põlluaasal soovitati Moskvast mitte ajalooga hullata

 (409)
Venemaalt maid tagasi nõudnud Põlluaasal soovitati Moskvast mitte ajalooga hullata
Henn PõlluaasFoto: Tiit Blaat

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa avaldus, mille järgi on Venemaa annekteerinud umbes viis protsenti Eesti territooriumist, mis tuleb tagastada, on kutsunud esile Venemaa poliitika- ja ühiskonnategelaste ulatusliku vastukaja.

Esimesena vastas Põlluaasale raadio Sputniku eetris Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe asetäitja Vladimir Džabarov.

„Ma arvan, et eestlased mõistavad, et nende territoorium on Vene impeeriumi territoorium, mille Nõukogude Liit neile lihtsalt kinkis. Las parlamendi spiiker magab, töötab rahulikult, keegi ei kavatse talle midagi tagasi anda, ärgu kulutagu ilma asjata aega ega väristagu õhku selliste avaldustega,” ütles Džabarov.

Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe teine asetäitja ning riikliku suveräänsuse kaitse komisjoni esimees Andrei Klimov kommenteeris Põlluaasa sõnu RT-le.

„Need on täiesti hüpoteetilised arutlused mitte millegi üle. Aga üks asi on halb – see, et nendel on eredalt väljendunud russofoobne iseloom. Juriidilist jõudu neil loomulikult ei ole, aga ärritajad kahepoolsetes suhetes need on. Mis puutub, kordan veel kord, küsimuse tuuma: mingeid piirialaseid erimeelsusi meil selles maailma osas ei ole, pole olnud ja, ma loodan, ei tule,” ütles Klimov.

Seotud lood:

Föderatsiooninõukogu väliskomitee liige Oleg Morozov ei soovita aga Põlluaasal ajalooga hullata: „Aga väga lihtsalt selgub, et see pole Eesti, kes peaks saama täiendavaid territooriume, vaid vastupidi. See küsimus tuleb kord ja alatiseks sulgeda. Selline on meie seisukoht,” ütles Morozov RIA Novostile, lisades, et Venemaal ei ole Tallinnale territoriaalseid pretensioone, aga „igasuguseid lollusi Eesti poolt ka kuulata ei kavatseta”.

„Eesti riiklus, nagu teada, on noor ja tema ajalugu territoriaalse kujunemise mõttes väga vastuoluline. Ja paljusid Eesti linnu tunneme me näiteks vene nimedega,” lausus Morozov.

Intervjuus RT-le kommenteeris Põlluaasa sõnul riigiduuma väliskomitee liige Anton Morozov.

„Sellistel avaldustel pole siin mingit perspektiivi. Ma arvan, et ajapikku saavad eestlased aru, et see ebakonstruktiivne lähenemine ei anna tulemusi, ja hakkavad ikkagi meie suhteid vastastikku kasulikel tingimustel üles ehitama,” ütles Morozov.

Riigiduuma väliskomitee esimehe asetäitja, kunagi Krimmi peaprokurörina kuulsust kogunud Natalja Poklonskaja leiab, et igasuguste katsete tõttu piire üle vaadata kannatavad eeskätt väikesed riigid: „Kahju, et mõned Eesti poliitikud seda ei mõista.”

„Võib-olla on need härra Põlluaasa sõnad sügisdepressiooni kaja ja ta otsustas nostalgitseda möödunud aegade järele. Ma arvan, et ülejäänud Eesti poliitikud nagu ka väga lugupeetud eesti rahvas peaksid olema rahul, et Vene poliitikute hulgas ei ole tugevaid revanšistlikke meeleolusid ja me ei tee ettepanekut taastada Venemaale Nõukogude Liidu piirid,” kuulutas Poklonskaja RIA Novostile.

Oma „teadusliku” seisukoha avaldas RT-le Venemaa Sõjaajaloo Ühingu (RVIO) teadusdirektor Mihhail Mjagkov.

„Milliseid küsimusi siin olla saab? Eestit ei oleks NATO-sse võetud, kui ei oleks Vene Föderatsiooniga kokkulepet sõlmitud. Allianss ei võta vastu riike, kellel on piirivaidlused ja tülid,” tuletas Mjagkov meelde. Veel ütles ta, et 1920. aasta veebruaris käis Venemaal täie hooga kodusõda ja piirid, millest jutt käib, suruti talle põhimõtteliselt peale.

Venemaa Balti Riikide Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš on kindel, et Põlluaasa avalduse kutsus esile Eesti sisepoliitiline võitlus.

„Välispoliitilist faktorit sellest mingisugust ei ole, sest territoriaalvaidluste küsimus Eestiga on ammu suletud. See on suletud de facto 1993.-1994. aastal, kui selle küsimuse arutamine poliitilisena lõpetati Vene ja Eesti delegatsiooni riiklikel läbirääkimistel. 1997. aastal allkirjastati esimene tehniline kokkulepe, mis reguleeris vahetult (piiri)liini,” ütles Meževitš RIA Novostile.

Meževitši sõnul on see küsimus puhtalt poliitiline, aga see ei sega Eesti poolel seda arutamast järjekordsete, aga võib-olla ka erakorraliste parlamendivalimiste ootuses. Meževitš leiab, et sama edukalt võiks Venemaa nõuda USA-lt Alaska tagastamist.

Kommenteeris ka Kremli pressisekretär Dmitri Peskov, kelle sõnul peetakse Kremlis sellist retoorikat vastuvõetamatuks ega võida sellega nõustuda.