Šveitslase Andreas Grossi koostatud monitooringu komitee resolutsioonis peetakse peatähtsaks seda, et Venemaa täidaks Euroopa ees võetud kohustused ning tõmbaks oma väed tagasi sõjaeelsetele positsioonidele ning lubaks rahvusvahelisi organisatsioone sõjapiirkonda vaatlema. Samuti peavad nii Venemaa kui ka Gruusia alustama vahetut dialoogi, taastamaks assamblee usaldust, vahendab riigikogu pressitalitus.

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, kes algatas resolutsiooni Venemaa delegatsiooni akrediteeringu peatamiseks, ütles oma sõnavõtus, et Venemaa tegevus on olnud vastuolus rahvusvahelise õigusega ning see ei saa jääda karistamata.

Ta rõhutas, et Venemaa sõjategevus ja jätkuv illegaalne vägede kohalolek Gruusias, mis on ajendatud väidetavast oma kodanike kaitsmisest, põhjustab jätkuvalt pingeid ning on ohuks julgeolekule regioonis. Ojuland kritiseeris ka ENPA-t, kes „on valmis rikkuma reegleid ja reetma üllaid põhimõtteid, et mitte solvata Venemaad“. Ta pidas pretsedendituks asjaolu, et resolutsiooni algatajale avaldatakse survet ning sunnitakse seda tagasi võtma.

Riigikogu ENPA delegatsiooni juht Andres Herkel rõhutas, et Parlamentaarne Assamblee ei saa jääda oma reaktsiooniga nõrgaks, kui küsimus on seotud sõjalise agressiooniga liikmesriigi vastu teise liikmesriigi poolt. Paraku määrab järelduste tugevuse õige sõnakasutus, aga sellest jääb sageli puudu. Räägitakse küll sõjast, ka ebaproportsionaalsest jõu kasutamisest, aga mitte sõjalisest agressioonist.

Herkel tõi paralleele ka Gruusias toimunu ja Tšehhoslovakkias 1938. ja 1968. aastal toimunu vahel. Herkel ütles ka, et ei maksa arvata, nagu oleksid Balti riigid oma ajaloolise kogemuse tõttu liiga kriitilised. „Vaadake, mis toimus Tšetšeenias ning milleni viib nüüdne agressioon suveräänse riigi vastu. Ajalootragöödia tuleb tagasi,“ ütles ta.