Venemaal nõuab uusfašism üha uusi ohvreid

 (78)

Üleeile olid Inguššias energeetikakomisjoni esimehe Batõr Kurkievi matused, kes hukkus Moskvas komandeeringus, ilmselt sai talle saatuslikuks kaukaaslase välimus.

Võõraviha ilmingud on Venemaal viimaste aastate jooksul muutunud üha igapäevasemaks nähtuseks, umbes kuu aega tagasi avaldas rassistlike rünnakute uurimisega tegelev keskus Sova, et läinud aastal on uusnatside käe läbi surnud 54 inimest ja 466 on saanud füüsiliselt kannatada, kirjutab Postimees.

Vene inimõiguslased on kokku lugenud juba 50 000 fašistliku liikumise liiget (praegu on neid üle 60 000) — pea samapalju kui on ülejäänud maailmas kokku.

See statistika ei sobi kuigi hästi kokku Kremli ideoloogiaga, mille viimaste aastate kandvamaid sambaid on Venemaa kui NSV Liidu järglase hindamatu teene maailmale fašismi alistamise näol üle 60 aasta tagasi.

Arvud ja uudised kõnelevad hoopis, et Venemaast on tänapäeval saanud viljakas pinnas, kus uusfašism on hakanud jõuliselt võrseid ajama.

Refereeritud artikli täistekst Postimees Online’s