Täpsemalt tuli ööpäevaga juurde 24 581 uut koroonaviirusega nakatunut, mis on väga lähedal rekordnäitajale pelgalt päev varasemast, kui teatati 24 822 uuest juhtumist, märkis operatiivstaap täna hommikul.
Olukord on võimude teatel eriti murettekitav Moskvas, kus uute juhtumite arv jäi samuti napilt alla rekordile päev varasemast, mil see ületas 7000 piiri. Ööpäeva jooksul tuvastati pealinnas 6575 uut nakatunut, samal ajal kui teises suurlinnas Peterburis tuli juurde 2668 uut juhtumit, mis on kogu pandeemia aja kõrgeim näitaja.
Operatiivstaabi teatel suri ööpäeva jooksul 401 koroonaviirusega nakatunut, millega nende ametlik koguarv kasvas 36 179-ni - seda on 1.73% kõigist ametlikest nakatunutest, keda on tänase seisuga kokku 2 089 329. Alles eile teatati ka rekordarvust uutest surmadest, kui reedel jättis Venemaal elu suisa 467 koroonapatsienti.
Ametlik statistika kahtluse all
Venemaal viimastel nädalatel avalikkuse ette jõudnud videod ülekoormatud haiglatest ja täis surnukuuridest tekitavad aga küsimuse, kas ametlikud koroonastatistika arvud ikkagi peegeldavad tegelikku olukorda.
Vene sõltumatu väljaanne Novaja Gazeta kirjutas nädala algul, et osas Venemaa paikades on apteegid ravimitest tühjaks saamas, kiirabibrigaadid on aga sedavõrd ülekoormatud, et kõigi abivajajateni ei õnnestugi jõuda.
Valitsuse endine statistik Aleksei Rakša on veendunud, et surmajuhtumite arv ei peegelda tegelikku olukorda. „Mina arvan, et tegelikult on koroonasurmasid umbes 130 000,” sõnas Rakša sel nädalal CNN-ile.
Tema sõnul registreeriti Venemaal aprillist novembrini 160 000–170 000 ülemäärast surma, millest umbes 80% olid tema hinnangul tõenäoliselt tingitud koroonaviirusega nakatumistest.
Venemaa statistikaamet Rosstat arvestab koroonasurmade statistikasse inimesed, kes olid enne surma andnud positiivse viiruseproovi, kuid jätab muud juhtumid välja. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiste järgi peaks koroonasurmade hulka arvestama kõik koroonaviirusega seotud juhtumid, kui surm ei ole saabunud just ilmselgelt muul põhjusel.
