Venemaal Jekaterinburgis võitlevad inimesed katedraali ehitamise vastu parki, kirik süüdistab usuvastasuses

 (5)
Venemaal Jekaterinburgis võitlevad inimesed katedraali ehitamise vastu parki, kirik süüdistab usuvastasuses
Foto: Pavel Lissitsõn, Sputnik

Venemaal Jekaterinburgis protesteeris eile umbes 2000 inimest kiriku ehitamise vastu parki. Aktivistide sõnul hävitaks see linnas ühe vähestest rohelistest aladest.

Eile oli kirikuvastastaste meeleavalduste teine päev, aga konflikt selle ehitamise üle on kestnud juba pikemat aega, vahendab BBC News.

Vene õigeusu kirik väidab, et vajab uusi kirikuid nõukogude ajal hävitatute asemele. Kõnealusest kirikust peaks saama 1930. aastal lammutatu koopia.

Kirik peaks valmima 2023. aastaks, kui on Jekaterinburgi asutamise 300. aastapäev.

Pärast üleskutset sotsiaalmeedias kogunesid esmaspäeval tuhanded linnaelanikud kesklinna jõekaldale tara äärde, mis oli püstitatud koha ümber, kuhu kirik on kavas ehitada.

Tara ümber moodustati inimkett ja lõpuks murti tara maha.

Inimestel olid vastas kiriku ehitamist sponsoreeriva Venemaa Vasekompanii palgatud turvamehed ja ilmselt ettevõtte võitluskunstide akadeemia vabavõitlejad. Viimastel hulgas oli Ivan Štõrkov ehk Uurali Hulk, kes on professionaalne vabavõitleja ja akadeemia juht.

Seotud lood:

Meeleavaldused kestsid öö läbi ja ka terve järgmise päeva.

Venemaa sõltumatute meediaväljaannete teatel vahistati eile vähemalt seitse meeleavaldajat. Ühel inimesed murti teadete kohaselt ribi.

Kirik on olnud vastasseisu keskmes alates selle ehitamise plaanide esimest korda avaldamisest 2010. aastal.

Kohalike aktivistide sõnul tahetakse katedraali ehitades hävitada parki, mis on elanike lemmikpaik lõõgastumiseks. Öeldakse ka, et Jekaterinburg vajab rohkem, mitte vähem parke.

„Keegi ei ole kiriku vastu, aga kõik on selle ehitamise vastu siia,” ütles üks meeleavaldaja Raadio Vaba Euroopale. „Siin on palju kirikuid... Aga rohelist ruumi ei ole linna palju jäänud.”

Vene õigeusu kiriku esindaja Vahtang Kipšidze süüdistas aga meeleavaldajaid usuvastasuses.

„On hulgaliselt seaduslikke viise mittenõustumise väljendamiseks... aga tekitada konflikt usulisel põhjal on eriti kurb Jekaterinburgi pinnal, kus ajaloo standardite järgi mitte väga ammu leidis aset massiline usuline tagakiusamine ning mõrvati tsaar Nikolai II ja tema väikesed lapsed,” ütles Kipšidze Interfaxile.

Kipšidze lisas, et meeleavaldused said korraldada ainult usuvastastest motiividest ajendatud inimesed.