Oma kandidatuuri kohtadele kohalikes parlamentides on üles seadnud umbes 160 000 inimest, sh valitakse paljudes piirkondades ka kohalikke kubernere, vahendab BBC.
Valimised toimuvad kõigest mõni nädal pärast opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamist Novitšokiga. Viimase meeskond väidab, et mürgitamine viidi läbi president Vladimir Putini korraldusel, ent Kreml eitab endiselt igasugust seotust.
20. augustil Venemaal mürgitamise ohvriks langenud Navalnõid ravitakse hetkel Saksamaal Berliini Charité haiglas. Arstide kinnistusel on mees kunstlikust koomast välja toodud ning tema seisund näitab paranemise märke.
Navalnõi avaldas enne haiglasse sattumist jõudsalt toetust Ühtse Venemaa partei peamistele oponentidele, kirjeldades valitsevat erakonda "kelmide ja varaste" ühendusena.
Tema meeskond on kutsunud venelasi tänastel valimistel üles hääletama taktikaliselt, st toetama kandidaate, kellel on kõige suurem tõenäosus Ühtset Venemaad võita. Kohati on nende näol tegemist Navalnõi otseste toetajatega, aga mõnes piirkonnas ka kommunistide ja natsionalistidega.
Opositsiooniliidri meeskond on arvamusel, et just see kampaania võis olla põhjuseks, miks Navalnõi mürgitati, märkis BBC Moskva korrespondent Sarah Rainsford.
Tema sõnul on Ühtne Venemaa muutunud üha ebapopulaarsemaks, sest seda seostatakse vastuolulise pensionireformi, sissetulekute languse ja korruptsiooniga.
Tegemist on esimeste valimistega pärast juulis korraldatud põhiseadusreferendumit, mille käigus sai heakskiidu reform, mis võimaldab Putinil võimul olla kuni 2036. aastani. Tänaseid valimisi nähakse ka soojendusena järgmisel aastal toimuvatele Riigiduuma valimistele.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejaid pole sarnaselt hiljutisele põhiseadusreferendumile kutsutud hääletamist jälgima.
