„See on mingi totter paganlik-nekrofiilne missioon meil Punasel väljakul,” leiab Medinski, kelle sõnul on Lenini olemasolu nekropoli keskse figuurina riigi südames äärmine totrus, vahendab Lenta.ru.

Parteikaaslase seisukohta toetas riigiduuma saadik Robert Šlegel, kes teatas, et seltsimees Lenin oleks juba ammu tulnud maha matta. „On vähe neid, kes mõistavad, miks riigi keskuses lebab see muumia,” ütles Šlegel.

Kommunistid, kes on Lenini maha matmise vastu, nimetasid Ühtse Venemaa esindajate avaldusi provokatsiooniks. Venemaa kommunistliku partei esimehe Gennadi Zjuganovi sõnul oskab võimupartei ainult ausambaid maha võtta, tänavaid ümber nimetada ja haudu lahti kaevata. Duumasaadik Vladimir Kašin ütles aga, et Lenini mahamatmise vajalikkusest räägitakse reeglina enne tema sünni- või surma-aastapäeva. Revolutsionäär suri 21. jaanuaril 1924. aastal.

Viimase avaliku arvamuse küsitluse järgi peab 41 protsenti venemaalastest Lenini surnukeha hoidmist Punase väljaku mausoleumis ebaloomulikuks. Tema mahamatmise poolt oli 66 protsenti vastanutest.