Hiina, Nigeeria, Angola ja Venezuela jäid erapooletuks ning ülejäänud kümme julgeolekunõukogu liiget hääletasid resolutsiooni poolt. Hääletamist lükati edasi, sest Suurbritannia ja USA üritasid Venemaad veenda vetost loobuma, vahendab Reuters.

Venemaa esindaja ÜRO juures Vitali Tšurkin kutsus julgeolekunõukogu üles resolutsiooni üle hääletust mitte korraldama. Ta nimetas seda mittekonstruktiivseks, vastasseisu tekitavaks ja poliitiliselt motiveerituks.

„Süü mineviku eest asetatakse põhimõtteliselt ühele rahvale,“ ütles Tšurkin, kuid lisas: „Meie vastuhääl ... ei tähenda siiski, et me oleksime kurdid Srebrenica ja teiste Bosnia ja Hertsegoviina piirkondade ohvrite kannatustele.“

Venemaa tegi ettepaneku mõista hukka „kõige tõsisemad kuriteod, mis rahvusvahelisele kogukonnale muret teevad“.

Suurbritannia avaldas Venemaa veto peale pahameelt. „Srebrenicas leidis aset genotsiid. See on õiguslik fakt, mitte poliitiline hinnang. Selle üle ei tehta mingeid kompromisse,“ ütles Suurbritannia esindaja asetäitja ÜRO-s Peter Wilson.

„Venemaa veto tekitab südamevalu neile perekondadele ja on järjekordne plekk selle nõukogu ajaloos,“ ütles USA esindaja ÜRO-s Samantha Power, kes oli 24-aastane ajakirjanik Bosnias, kui massimõrv aset leidis.

Srebrenica emade liidu president Munira Subašić, kes kaotas veresaunas mehe ja poja, ütles, et Venemaal peaks veto pärast häbi olema. „20 aasta järel näitas Venemaa, et toetas õigluse asemel kuritegu,“ ütles Subašić.

Serbia tunnistas „sünge kuriteo“ aset leidmist ja võttis 2010. aastal vastu deklaratsiooni, milles selle hukka mõistis, kuid ei ole seda genotsiidiks nimetanud.

Bosnia serblased ja Serbia nimetasid resolutsiooniprojekti aga serblastevastaseks ja saatsid ÜRO-le protestikirja.

Serbia president Tomislav Nikolić ütles kolmapäeval, et Venemaa hoidis ära katse määrida kogu serbia rahvas genotsiidisildiga, tõestades sellega, et on truu ja aus sõber.