Venemaa president Vladimir Putin andis valitsuse vanemkoosseisule korralduse täita oma kohustusi kuni uue valitsuse moodustamiseni.

TASS teatab, et uueks peaministriks saab Mihhail Mišustin, senine Föderaalse Maksuteenistuse juht. Mišustin pole avalikkuses ei tuntud ega ka armastatud, ta on teinud kohalikus maksuametis karjääri alates 1998. aastast, sh alates 2010. aastast asutust juhtinud.

Putin ütles täna, et on valitsuse tööga rahul: ametlikel ei õnnestunud ära teha kõike, aga see ei olnud ka võimalik.

Senise peaministri Dmitri Medvedevi sõnul võtab edasise otsuse uue valitsuse kohta vastu riigipea.

Interfax teatab ka, et Putin pakkus Medvedevile Venemaa Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja ametikohta.

„Dmitri Anatoljevitš on alati nende küsimustega tegelenud meie kaitsevõime ja julgeoleku tugevdamise vaatepunktist. Ma pean võimalikuks ja küsisin temalt selle kohta, et ta tegeleks tulevikus just selle iseloomuga, selle kategooria küsimustega. Pean võimalikuks ja teen seda lähiajal – määran Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja ameti,” ütles Putin.

Julgeolekunõukogu esimees on Putin ise.

Välisminister Urmas Reinsalu: Eesti Vabariik jälgib arenguid tähelepanelikult
Uudised Venemaa valitsuse vahetusest kui ka president Putini tutvustatud mõtted Venemaa konstitutsiooni muutmisest on kindlasti suure kaaluga Venemaa sise- ning välispoliitikale. Seetõttu on see suure kaaluga ka Venemaa naaberriik Eestile.


Muutused valitsuses ja võimalik põhiseaduse muutmine tähendavad paratamatut muutust Venemaa võimutasakaalus, mida on täna sedastanud ka ametist lahkunud Dmitri Medvedev.


Eesti Vabariik võtab need arengud teadmiseks ja jälgib neid tähelepanelikult, pidades silmas võimalikke rahvusvahelisi mõjusid nii ülemaailmselt, Euroopas, kui ka suhetes naabrite, sealhulgas meie riigiga.


Venemaa tänased liidrid on initsieerinud agressioonipoliitikat naaberriikide vastu ning lisaks muudele sise-ja välispoliitilistele arengutele jääb see ilmestama peaminister Medvedevi ametiaega pikemas perspektiivis. Riikide poolt rahvusvaheliste lepete täitmise või mittetäitmise kontekstis äratas minu tähelepanu president Putini ettepanek muuta Venemaa põhiseadust nõnda, et rahvusvahelised lepingud allutataks Venemaa põhiseadusele ehk Venemaa põhiseadus oleks ülimuslik võetud rahvusvaheliste kohustuste suhtes. See on kindlasti võimalik areng, mida tuleb tähelepanelikult silmas pidada ja võimalikul realiseerimisel võib olla laiemate rahvusvaheliste mõjudega.

Varem täna esines Putin iga-aastase pöördumisega föderaalkogu poole ja tegi ettepaneku võtta arutusele põhiseaduse paranduste pakett volituste osalise ümberjaotamise kohta võimuorganite vahel. Täpsemalt tegi Putin ettepaneku anda riigiduumale õigus kinnitada, mitte ainult kooskõlastada, peaministri, asepeaministrite ja teiste valitsuse liikmete ametisse määramine.

Putini kohtumisel valitsuse liikmetega ütles Medvedev, et Putini pöördumises föderaalkogu poole mainiti tervet rida fundamentaalseid muudatusi Vene Föderatsiooni põhiseaduses.

„Selles kontekstis on selge, et meie kui valitsus peame andma presidendile omalt poolt võimaluse võtta selle jaoks vastu kõik vajalikud otsused. Neil asjaoludel arvan ma, et oleks õige, et vastavalt Vene Föderatsiooni põhiseaduse paragrahvile 117 astuks Vene Föderatsiooni valitsus ametis olevas koosseisus tagasi,” ütles Medvedev.

Putin ütles, et kohtumisel Medvedeviga silmast silma arutati küsimusi, mis formuleeriti pöördumises föderaalkogu poole.

„Küsimusi on väga palju ja kõige selle edukaks realiseerimiseks, mida me planeerisime varem ja selle, mis praegu ühiskonnale pakuti, on meil loomulikult vaja palju ära teha, sealhulgas ka oma töö organisatsiooniliselt üles ehitada,” ütles Putin.

"Tegu on sümboolse aktiga näitamaks, kuivõrd tõsiselt mõtles Putin oma selleaastast pöördumist, et tuleb võtta kurss radikaalsetele muutustele. See on sümboolne akt, ma ei näe siin sisulist tähtsust," kommenteeris Delfile politoloog ja Venemaa-ekspert Karmo Tüür.