“Praegune arvepidamissüsteem nõuab tõsist parandamist,” ütles Gosatomnadzori direktor Juri Višnevski.

“Paljudes kompaniides on süsteem sama mis meie vanavanemate ajal — istub naine raamatuga ja kirjutab üles, kui palju ta kellegile andis.”

Nõukogude Liidu lagunemise järel kuivas tuumarajatiste helde valitsusepoolne rahastamine kokku ja ka kõige salajasemate tuumarajatiste julgeolekumeetmed lakkasid olemast.

Aastast 1991 on leidnud aset mitmeid tuumamaterjalide varguse juhtumeid. Kõige tõsisem vahejuhtum oli 1994. aastal, kui Saksamaal Müncheni lennuväljal vahistati kolm meest 363 grammi Venemaalt pärit relvakõlbulikku plutooniumiga.

“2002. aastal on olnud kaks või kolm juhtumit, kus inimesed on üritanud varastada tehastest radioaktiivseid aineid. Need avastati, aga sugugi mitte kõiki asjaga seotud inimesi ei vahistatud,” ütles Višnevski.

Venemaa tuumatööstuse suurus teeb ametnike jaoks eriti raskeks radioaktiivsete ainete täpsete koguste jälgimise, seetõttu kardetakse, et relvaained võivad jõuda terrorirühmituste kätte.

Višnevski lisas, et Venemaa ainus tsiviilotstarbeline ümbertöötlemistehas, Uuralis asuv Majak, mis suleti jaanuaris ümbruskonna põhjavete reostamise hirmus, saab tegevusloa tagasi.