Pühapäeval Kremli veebilehel avaldatud Venemaa mereväedoktriini uuendatud versioon koostati pool aastat pärast uut sõjalist doktriini, mis peegeldas dramaatiliselt halvenevaid suhteid läänega, vahendab AFP.

Juba eelmises, 2010. aastal avaldatud versioonis nähti NATO-t ühe peamise ohuna, kuid sõda Ukrainas on veelgi pingeid suurendanud tasemele, mida pole nähtud alates külmast sõjast.

Uues mereväedoktriinis rõhutatakse „alliansi sõjaliste infrastruktuuride piiride suunas liigutamise plaanide lubamatut iseloomu“.

Eesmärgiks seatakse infrastruktuuride arendamine Musta mere laevastikule annekteeritud Krimmis.

Samuti kutsutakse üles Venemaa strateegiliste positsioonide kiirendatud uuendamisele ja lõpuleviimisele Mustal merel.

Asepeaminister Dmitri Rogozin tõi esile uues doktriinis Atlandi ookeanile ja Arktikale pandud rõhu.

„Meie tähelepanu Atlandi ookeanile õigustab NATO laienemine itta,“ ütles Rogozin.

Doktriinis seatakse eesmärk garanteerida Venemaa adekvaatne mereväe kohalolek Atlandi regioonis.

Sama siht seatakse ka Vahemerel koos alalise kohalolekuga.

Energiarikkas Arktikas tahetakse vähendada ohte rahvuslikule julgeolekule ja garanteerida strateegiline stabiilsus.

„Need muudatused näitavad, et Venemaa pöörab erilist tähelepanu mereväe potentsiaali tugevdamisele Arktikas ja Atlandi ookeanil NATO-le vastuseismiseks,“ ütles sõjaline ekspert Aleksandr Golts raadiojaamale Ehho Moskvõ. „Ilma laevastiku võimekuse otsustava tugevdamiseta pole sellel kõigel aga mingit mõtet.“