Venemaa üritab Läänes paremat muljet jätta?
Samuti teatati Moskvast, et Venemaa ja Saksamaa välisministrid nõustusid, et tuleb otsida lahendusi kriisi rahustamiseks.
Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner ütles sel nädalal, et EL kaalub kriisiga seoses sanktsioonide ja “muude vahendite” kasutamist Venemaa suhtes. Samas mainis ta, et ta loodab, et olukord laheneb “nõupidamise abil”.
Moskva poolt tehtud sõjaline rünnak ja sellele järgnenud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamine on lääneriike pahandanud. Moskva on oma käitumist põhjendanud, et nad tahtsid takistada “genotsiidi” Lõuna-Osseetias.
BBC analüütiku Rupert Wingfield-Hayesi arvates on Moskva nüüd üritamas oma retoorikat suhetes Läänega muuta.
Medvedev ütles telefonivestluses Brownile, et Moskva pooldab OSCE vaatlejate arvu suurendamist julgeolekutsoonis, sest see võimaldaks “Tbilisi tegevuse sõltumatut jälgimist”.
Samuti põhjendas Medvedev, et Venemaa tunnustas Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat Gruusia agressiooni tõttu.
Venemaa välisministeeriumi väitel nõustusid nii Venemaa välisminister Sergei Lavrov kui ka Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier, et “tuleb lõpetada katsed kasutada Gruusias toimuvat Euroopas pingete tekitamiseks spekuleerides olematute ohtudega, mis teisi endisi postsovietlikke riike ähvardavat”.
Oma põhjendusi pakkus ka Venemaa endine president ja praegune peaminister Vladimir Putin, kes andis pika intervjuu Saksa telekanalile ARD. Putin kutsus Euroopa Liitu üles ignoreerima üleskutseid Venemaa vastu sanktsioone kehtestada ning avaldas lootust, et Euroopas saavutab “mõistlik suhtumine” võidu ja Venemaa-Gruusia konfliktile antakse “objektiivne hinnang”, vahendab AFP.
Putin ka tunnistas, et jutud sanktsioonidest teevad teda murelikuks. “Kui am ütleksin, et meil on sellest ükskõik, et me ei hooli, siis ma valetaksin,” ütles Putin intervjuus, kus ta ka taas kord rõhutas Venemaa seisukohti, et Gruusia alustas konflikti ning et järgnenud Venemaa käitumine oli õiguspärane.
Samuti vaidles Putin vastu Prantsuse välisministri sel nädalal öeldud väitele, et Venemaa järgmisteks sihtmärkideks võivad olla endised NSV Liidu alad nagu Moldova või Ukraina.
“Me oleme juba ammu tunnustanud Ukraina praegusi riigipiire,” ütles Putin, kes lisas, et Venemaa lähtub lepingust, mille kohaselt Venemaa Musta mere laevastik võib kuni 2017. aastani Krimmi poolsaarel asuda.
Samuti väitis Putin uuesti, et Gruusia konflikti taga oli USA poolt tehtud provokatsioon, et kütta üles meeleolusid Venemaa vastu ja sellega parandada vabariiklaste kandidaadi John McCaini võimalusi USA presidendivalimistel.
