Tema sõnul on köögivilju lubatud tarnida erirežiimil, see tähendab spetsiaalse sertifikaadiga, kuhu on märgitud toote päritoluriik ja aiand, tarnijariigis tehtud sanitaarkontrolli tulemused pluss Euroopa Liidu akrediteeritud labori uuringute tulemused, vahendab BNS.

Vastates küsimusele, miks tühistati sisseveokeeld vaid Hollandi ja Belgia toodetele, ütles Oništšenko, et neis kahes riigis ei ole kolibakter inimeste haigestumist põhjustanud ning sealseid laboreid peab Venemaa tarbijakaitseamet usaldusväärseks.

Ta rõhutas, et Venemaale võib tuua just Hollandis ja Belgias kasvatatud köögivilju, reeksport pole lubatud.

Oništšenko sõnul on sertifikaadi vorm kooskõlastatud ning praeguseks ajaks on seitse riiki avaldanud valmisolekut täita selle tingimusi. Niinimetatud ootelehel on Hispaania, Taani, Poola, Leedu ja Tšehhi.

Peasanitaararst lisas, et Venemaa köögiviljaimport moodustab 2,5 miljardit eurot aastas, sellest kolmandik veetakse sisse Hollandist. Hollandi järel on teisel kohal Leedu.

Moskva keelustas juuni alguses köögiviljade sisseveo Euroopa Liidust, et peatada kolibakteripuhangu liikumist itta. Brüssel nimetas otsust ebaproportsionaalseks ja mittevajalikuks.

Vaidlus on tumestanud Venemaa kõnelusi maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO liitumise üle.