„Laekus vaid üks vastus õigusabipalvele, mis puudutas Nõukogude Liidu presidendi Gorbatšovi ülekuulamist. Vastuses räägitakse keeldumisest seda teha,“ teatas prokuratuur, vahendab BNS.

Teate kohaselt keeldus Venemaa Gorbatšovi küsitlemisest, viidates 1959. aastast pärinevale Euroopa Nõukogu konventsioonile vastastikusest abist kriminaalasjades, mille kohaselt ei anta õigusabi, kui see võib kahjustada palve saanud riigi suveräänsust või julgeolekut, selle avalikku korda või muid olulisi huve.

Leedu peaprokuratuuri kriminaaljälitusosakonna peaprokurör Simonas Slapšinskas ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et asjas on ebapiisavalt andmeid Gorbatšovile kahtlustuste esitamiseks.

„Asjas on ebapiisavalt andmeid, mis võimaldaksid tunnistada Nõukogude Liidu presidendi kahtlustatavaks. Sel põhjusel palusimegi teda küsitleda tunnistajana,“ selgitas Slapšinskas.

Ta märkis, et Venemaa on seni tagasi lükanud kõik Leedu õigusabipalved, milles palutakse üle kuulata 13. jaanuari traagiliste sündmuste kahtlusalused.

Prokurör ei osanud öelda, millal võidakse selle 650 köitest koosneva asja uurimine lõpetada.

Vilniuse teletorni ning ringhäälinguhoone vallutamise katsel hukkus Vilniuses 1991. aasta 13. jaanuaril 14 inimest, üle tuhande sai vigastada. Kahtlustatavaid sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes on 23, kellest 21 on Venemaa kodanikud, kelle väljaandmisest on Moskva keeldunud.