Lisaks märgitakse ettekandes, et 1999. aastast on Tšetšeenias kokku kaduma jäänud 3000-5000 inimest. Venemaa peaprokuratuuri andmeil on kadunuid 1999. aastast alates 2437, kellest 347 vabastati. HRW sõnul näitavad need andmed, et Moskva on teadlik probleemi laiaulatuslikkusest ehkki on eitanud oma osalust asjas, vahendab ETV.

Raporti hinnangul on inimeste sulgemine mitteametlikesse vanglatesse omandanud inimsusevastase kuriteo mõõtmed. Enamik inimesi jääb kadunuks pärast nende vahistamist Vene vägede või neid toetavate tšetšeenide poolt.

Tšetšeenide hirmutamine, piinamine ja tagakiusamine on omandanud veelgi suuremad mõõtmed, kui sõja ajal, märgitakse raportis.

Human Rights Watchi Euroopa ja Kesk-Aasia asedirektor juhataja Rachel Denber teatas ajalehele Financial Times antud usutluses, et on šokeeritud eriti sellest, et Euroopa Liit pole astunud mingeid samme Tšetšeenia probleemi asjus, vaid on sulgenud silmad seal toime pandavate inimsusevastase kuritegude suhtes.

EL oli vastu ka asja arutamisele ÜRO inimõiguste komisjoni möödunudnädalasel istungil Genfis, märkis Denber. HRW leiab, et asjasse peab siiski sekkuma ÜRO.

Esmaspäeval alustavad visiiti Venemaale Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson ning välisvolinik Benita Ferrero-Waldner, kes kavatsevat tõstatada Tšetšeenia küsimuse.