Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu juht pöördus Sputniku asjas Eesti õiguskantsleri poole
Venemaa presidendi juures asuva kodanikuühiskonna arendamise ja inimõiguste nõukogu juht Valeri Fadejev kutsus Eesti õiguskantslerit Ülle Madiset mitte lubama rahvusvahelise informatsiooniagentuuri Rossija Segodnja ajakirjanike õiguste rikkumist, teatab RIA Novosti.
„Palume teid, lugupeetud proua kantsler, võtta olukord isikliku kontrolli alla ja juhtida Eesti Vabariigi kompetentsete organite tähelepanu ükskõik millise massiteabevahendite esindajate survestamise lubamatusele, aga ka vajadusele järgida kõrvalekaldumatult Euroopa norme, mis puudutavad pressivabaduse ja ajakirjanike õiguste tagamist,” öeldakse Fadejevi pöördumises.
Fadejevi sõnul ei ole Rossija Segodnja rahvusvaheliste sanktsioonide all ja Sputnik Estonia ajakirjanikud ei ole rikkunud Eesti seadusi.
Fadejev tuletas meelde, et Eesti Vabariik on Euroopa Nõukogu liikmena võtnud omale kohustuse täita massiteabevahendite ja inimõiguste deklaratsiooni sätteid, milles on määratud, et võimud on kohustatud andma informatsiooni küsimustes, mis pakuvad ühiskonnale huvi, ning massiteabevahendid on kohustatud andma informatsiooni riigiasjade kohta. „Seoses sellega kutsub pretsedenditu surve agentuuri Sputnik Estonia ajakirjanikele esile erakordset ärevust,” öeldakse pöördumises.
Õiguskantsleri pressiesindaja Janar Filippov ütles, et täna kella 12-se seisuga ei olnud Fadejevi pöördumist õiguskantslerile laekunud. Kui avaldus laekub, siis vastavalt seadusele kontrollitakse, kas avalduse läbi vaatamine kuulub õiguskantsleri pädevusse, samuti – ega ei esine muid seadusest tulenevaid takistusi avalduse läbi vaatamiseks.
Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko kinnitas varem, et Eesti suhtes rakendatakse karme meetmeid sel juhul, kui siin jätkatakse Sputniku töö piiramist. Lisaks levib idanaabrite meedias kuuldus, et tegevusi Eestis koordineerib üldse Suurbritannia.
Uudisteagentuur TASS vahendab, et Matvijenko sõnas, et nad loodavad, et Eestis hüljatakse praegused ebaseaduslikud meetmed. "Kui muudatusi ei tule, siis võtame ise käsile vastumeetmed, mis on karmid, kuna me ei tolereeri meedia suukorvistamist," rääkis ta. Mis need endast täpsemalt kujutaksid, ta ei öelnud. Küll aga lausus ta, et toimuval on otsesed mõjud Eesti-Vene suhetele.
Lisaks ilmus TASSis veel eraldi artikkel, kus juttu sellest, kui vaenulik on Suurbritannia. Üks Moskva kõrgeltseisev allikas olevat väljaandele rääkinud, et just Suurbritannias on niiditõmbajad, kes jagavad suuniseid Eesti valitsusele, et Sputnikut taga kiusata. Allikas viitab, et britid olevat astunud mitmeid samme Venemaa meediaväljaannete vastu - näiteks olevat keeldutud andmast tööviisat ühele idanaabrite ajakirjanikule, kes tahtis korrespondendina Suurbritanniasse minna. Lisaks ei lubatavat osasid Vene ajakirjanikke erinevatele üritustele, mis tegelikult pressile mõeldud. Allikas toonitas, et see tähendab, et ka Briti väljaannete tegevust Venemaal hakatakse lähitulevikus piirama.
Mis aga puudutab Eestit, siis möödunud nädalal kinnitas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE meediavabaduse esindaja Harlem Désir, et lubab uurida Sputniku olukorda Eestis, kuna Euroopa Liit pole propagandakanalile sanktsioone esitanud. Vene riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Aleksei Puškov ütles, et helistas Désirile, kes seepeale andis eespool mainitud lubaduse. "Eesti argumendid Sputniku survestamiseks on tekitanud palju küsimusi, mida Désir lubas uurida ja astuda vajadusel samme, et meediat ei piirataks põhjuseta," rääkis Puškov.
Teema on suure tähelepanu all, sest sellest rääkis ka Venemaa riigipea Vladimir Putin eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil. "Mind panevad Eestis toimuvad asjad imestama. Venemaad süüdistatakse läänes meedia allasurumises, aga Euroopa riigid tegelevad sellega ise. Te teete palju ära, katsed häirida teie tööd riigi võimude poolt ei tohi jääda märkamata. See on hämmastav künism. Võimudel ei ole palju teha, igasugused meetmed riigi poolt on ebaefektiivsed ja lisavad ainult vett nende veskile, kes meie maid lahku viivad," teatas Putin.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu on öelnud, et Aleksei Puškovi väited meediavabaduse piiramisest pole tõsiseltvõetavad. "Eesti riigi esindajad annavad OSCE meediavabaduse volinikule ammendavad seletused. Arvestades meedia survestamist Vene Föderatsioonis, on sellised Vene ametiisikute kaebused Eesti peale suisa koomilised," teatas Reinsalu.
Sputniku asutas 2014. aastal Rossija Segodnja oma rahvusvahelise haruna. Rossija Segodnja peadirektor Dmitri Kisseljov kuulub EL personaalsete sanktsioonide nimekirja, kuna tal oli keskne roll Ukraina ründamist toetavas propagandas Krimmi annekteerimise ning Venemaa sõjalise tegevuse puhul Ida- ja Kagu-Ukrainas.
