Venemaa pole repressioone kahetsenud

Tuntud Vene kirjaniku ja teisitimõtleja Aleksandr Solženitsõni abikaasa Aleksandra leiab, et Venemaa pole kahetsenud nõukogudeaegseid repressioone ning et riigis tehakse väga vähe ohvrite mälestuse jäädvustamiseks.

“Kahjuks pole meil kõlanud tõelist kahetsust juhtunu eest ja me ei suuda astuda helgesse tulevikku sellest minevikust juuri välja kiskumata,” ütles Solženitsõna teisipäeval Steplagi vangide ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud pressikonverentsil.

Solženitsõna arvates “pole õige arutleda, et mul pole midagi kahetseda, kuna mul polnud sellega mingit pistmist”.

“Kahetsus ei seisne endale rusikaga vastu rindu tagumises. Lihtsalt igaüks peab aduma, et see toimus meie maal,” selgitas ta.

“Meie mõistuse seisundi eest ei vastuta arhiivid, ka siis, kui kõik avalikustatakse, ei muuda ega kaitse see meid olnu kordumise eest. Mulle tundub, et igaühel meist lasub vastutus, ja igaüks peab elukutsest sõltumata üritama oma järeltulijate ja tapetute vereplekkide ees olla osake sellest mälestusest,” kinnitas ta.

Samas ei nõustunud Solženitsõna pressikonverentsil sõna võtnud GULAG-i endiste vangide ja inimõigusorganisatsioonide esindajate kinnitustega, et Venemaal valitseb ka täna poliitiline GULAG.

“Täna poliitilist GULAG-i pole. Võivad olla üksikjuhtumid. Sest, öelgem nii, inimese võib alati “olmekuriteo” eest vangi panna, omades selleks teisi põhjusi. Ent selliseid ilminguid esineb ka kapitalistlikus ühiskonnas, ja millises tahes. See on pigem võimuvõitluse ilming ning pole seotud poliitilise režiimi, vaid inimliku alatusega,” ütles ta.

Poliitvangide ülestõus Kasahstanis Karagandõ oblastis asunud poliitvangide laagris Steplag lahvatas 1954. aasta 16. mail. See kestis 40 päeva ning suruti maha muuhulgas tankide abil.

Steplagi ülestõus oli viimane ülestõusude reas, mis said alguse 1953. aastal Norilskis.