Uus seadus näeb ette, et välismaalased ja kodakondsuseta isikud võivad taotleda Vene kodakondsust juhul, kui nad on elanud Venemaa territooriumil pidevalt viis aastat alates elamisloa saamise päevast. Pidevaks peetakse sellist perioodi, kus kodakondsusetaotleja pole Venemaalt ära olnud rohkem kui kolm kuud ühe aasta jooksul.

Peale selle peab kodakondsusetaotlejal olema seaduslik elatusallikas, samuti peab ta valdama vene keelt. Keeleoskuse tuvastamise korra määratleb eraldi eeskiri, mille kinnitab president.

Paiksustsensus võib mitmel juhul siiski olla ühe aastani kärbitud, näiteks kui inimene sündis endise Nõukogude Liidu territooriumil ja oli Nõukogude Liidu kodanik. Samuti on paiksustsensuse nõue lühem, kui kodakondsusetaotleja on olnud Vene kodanikuga vähemalt kolm aastat abielus või on tal Vene kodakondsusega alaealised lapsed.

Samuti võidakse pideva riigis elamise nõuet lühendada ühe aastani inimeste puhul, kel on väljapaistvad saavutused teaduse, tehnika või kultuuri vallas või siis omab ta Venemaale huvipakkuvat kutseala. Paiksustsensust saab lühendada ka asüülisaanute või ametlikule põgenikuks tunnistatud isikute suhtes.

Keelenõude seaduses sätestamise vastu olid Paremjõudude Liidu ja Jabloko fraktsioonid, kes peavad seda sätet diskrimineerivaks. Samuti peavad nad viieaastast paiksusnõuet liiga pikaks.

Sellest hoolimata hääletas president Vladimir Putini esitatud eelnõu poolt 252 duumasaadikut, vastu oli 152 ja erapooletuks jäi kaks duumaliiget.

Nüüd läheb seadus ülemkoja menetlusse.