Moskva on juba pikemat aega näinud oma mandrilava välispiiri Jäämeres potentsiaalse  kullaauguna, olles valmis  tõrjuma teiste riikide igasugused nõudmised maavaradele antud piirkonnas.

Loodusressursside ja keskkonnakaitse minister Sergei Donskoi teatas, et Venemaa on lõpetanud andmete kogumise Jäämeres ja esitab Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile taotluse kinnitamaks riigi suveräänseid õigusi antud territooriumile, mis laiub umbes 1,2 miljoni ruutkilomeetrisel alal.

„See laiendataks platsdarmi meie geopoliitiliste huvide kindlustamiseks Arktikas, kehtestades jurisdiktsiooni & kontrolli merepõhjas ja vetes käiva tegevuse üle,“ lisas Donskoi pärast ekspeditsiooni, mis käis teaduslaevaga Akademik Fjodorov Jäämeres andmeid kogumas, naasmise tervitamist.

Donskoi kinnitusel esitatakse nõudmine, mis lubab kasvatada Venemaa prognoositavaid ressursse enam kui viie miljardi tonni tingkütuse võrra, ÜRO-le juba järgmise aasta kevadel. Samal ajal on Kreml suurendanud ka sõjalist kohalolekut Kaug-Põhjas. Vene kaitseministeerium teatas sellel nädalal, et kavatseb ehitada Arktika piirkonda 13 lennuvälja ja 10 tehnilist radarijaama.

Venemaa riikliku julgeolekukeskuse juht kindralleitnant Mihhail Mizintsev ütles, et sõjalise kohaloleku suurendamine on vajalik juhuks, kui on oodata „soovimatuid külalisi“.

Vene president Vladimir Putin ütles ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel tänavu kevadel, et kavatseb tugevdada riigi positsiooni Kaug-Põhja aladel, lisades, et „Arktika jääb Venemaa erihuvide sfääri“.

1982. aastal vastu võetud ÜRO konventsioon annab põhjapolaarjoone kaldariikidele kuni 200 meremiili ulatuses õiguse merepõhja hõlvata. Enne seda tuleb neil ÜRO mandrilava piiride komisjonile aga tõestada, kui kaugele nende mandrilava ulatub. Venemaa väidab, et Lomonossovi ahelik on tema mandrilava otsene pikendus, sama väidab aga ka Kanada, mis kavatseb samuti maailmaorganisatsioonile nõudmise esitada.