Läbi vaadati kolm kohtuasja Venemaa vastu. Kohus otsustas, et rikuti mitmeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid — õigust elule, õigust tõhusale õiguskaitsele ning õigust õiglasele kohtumõistmisele, teatab Ehho Moskvõ.

Statistika järgi pärineb iga viies Euroopa inimõiguste kohtuasi Venemaalt, kusjuures suurem osa kaebusi tuleb Põhja-Kaukaasiast. Praegu Strasbourgi kohtus olevatest asjadest on 200 tulnud just Tšetšeeniast.

Ehho Moskvõ toonitas, et tegemist on rekordsummaga, mis taoliste asjade eest välja on nõutud.

Kaks hagejat olid Groznõi Stavropromõslovski rajooni elanikud, kes jäid föderaalvägede poolt 2000. aastal tehtud “puhastuse” käigus juhuslikult ellu. Kolmandal hagejal olid tapetud sugulased.

Õiguskaitsjad märkisid, et pommitamised ning tulistamised linnas algasid 1999. aastal. Detsembris blokeeriti linn föderaalvägede poolt. Turvalisi linnast välja pääsemise teid Groznõist ei olnud ning kümned tuhanded inimesed ei riskeerinud pihta saamise kartuses linnast lahkuda. Stavropromõslovski rajooni võtsid vene sõjaväelased esimesena oma kontrolli alla. Järgnevate nädalate jooksul tapsid sõdurid kümneid oma kodudesse jäänud inimesi. Mõned tulistatutest jäid ellu ning said juhtunust hiljem rääkida.

Venemaa esindajad kinnitasid, et ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et mõrvad sooritasid just vene sõjaväelased — sõjaväeprokuratuur ei ole selliseid fakte avalikuks teinud.