"Mõnedel Lääne poliitikutel on õigustamatud ootused - neile tundub, justkui maailma saaks juhtida ühest keskusest ja selleks keskuseks on Washington. Seda tuleb meil meeles pidada, ka poliitikutel teispool Atlandit," ütles Narõškin usutluses BBC Moskva korrespondent Steve Rosenbergile.

Narõškin hoiatas, et seesugune püüd maailma valitseda võib viia "katastroofini".

Tema sõnul on usaldusega probleeme poolel. "Usaldamatust on mõlemal poolel. Te mainisite Salisburyt (kus korraldati keemiarünnak endise luureohvitseri Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu -toim). Me ei usu sõnagi, mida Briti valitsuse ametnikud on öelnud Salisbury kohta. Kui nad ütlevad "highly likely" ("suure tõenäosusega"), siis meid see ei veena," märkis luurejuht.

"Ja rääkides usaldusest, siis ma ütleksin, et meil on väga kahju, et usaldus on kadumas selle tõttu, mis tänasel päeval on toimumas. Viimane poliitiline juhtum oli USA teadaanne, et nad lahkuvad avatud taeva leppest. See lepe on võtmetähtsusega osa sellest, mida me nimetame usalduseks. Kas tõesti on võimalik see lepe lihtsalt puruks rebida?"

Kommenteerides süüdistusi, et Venemaa püüab poliitilise kasu nimel ajalugu ümber kirjutada, vastas Narõškin, et "Venemaa, nagu iga tõeliselt süveräänne riik, kaitseb oma rahvuslikke huve, kas need on olevikus, tulevikus või minevikus".

'"Me maksime Teise maailmasõja võidu eest väga kõrget hinda, umbes 27 miljoni eluga. Paljud noored inimesed Läänes ja tänapäeval ka Ida-Euroopas mõtlevad, et seda tegi USA üksinda, lõi natsi-Saksamaad ja vabastas Euroopa. Selline teadmatus pole juhuslik. See on taotluslik: et luua mulje, et kõik hea minevikus ja olevikus seostub ühe riigiga. USA-ga,"

Kui Rosenberg soovis intervjuu lõpus küsida veel täpsustavalt Salisburys toimunu kohta, ütles luurejuht: "ma vabandan, mul ei ole rohkem aega".