Mullu müüs Venemaa sõjalist toodangut 3,5 miljardi dollari väärtuses.

Rapota märkis, et kui kaitsetööstuses positiivsed tendentsid säilivad, siis aasta-paari pärast võib Venemaa saada relvaekspordist kuni viis miljardit dollarit aastas.

Aseminister märkis intervjuus ajalehele Vremja MN, et Vene relvaeksportijad puutuvad kokku tõsiste raskustega ilma riigi toetuseta, kuna relvakaubandus on olulisel määral poliitilis-majanduslik probleem.

Rapota arvates on Vene relvad märksa konkurentsivõimalisemad kui konkurentide omad. Siiski ei õnnestu nendega tihtipeale rahvusvahelisel turul efektiivselt kaubelda, kuna teised eksportijad pakuvad võib-olla vähem kvaliteetsete toodete eest soodsamaid maksetingimusi. Tihtipeale on need pikaajalised krediidid.

USA annab iga aasta Egiptusele 1,3 miljardit dollarit, Iisraelile aga 1,8 miljardit dollarit krediiti, mistõttu ameerika sõjaline toodang on neis maades palju nõutavam kui näiteks Prantsuse või Briti relvad. Ta möönis sealjuures, et Venemaal on sel alal väga piiratud võimalused, mis relvaturu ägedas konkurentsis mõjub valulikult kogu riigi sõjalis-tööstuslikule kompleksile.

Vastates küsimustele Venemaa perspektiivide kohta lennukiturul, märkis Rapota, et Venemaa peab lähemal ajal panema midagi vastu USA ja Euroopa uue põlvkonna hävituslennukitele (F-22, Raptor, JSF, Eurofighter), mis mõningate prognooside kohaselt saavutavad maailmaturul juba mõne aata pärast valitseva positsiooni. Tema sõnul on selleks vaja, et kaitseministeerium ütleks millist lennukit nimelt on tarvis. Pärast seda suunatakse kõik ressursid selle loomisele.