Venemaa kaalus Nõukogude liidu lagunemise järel Karjala müümist Soomele

 (272)
Venemaa kaalus Nõukogude liidu lagunemise järel Karjala müümist Soomele
Foto: RIA Novosti

Venemaa endine asevälisminister Andrei Fjodorov ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et riik kaalus 1991. aastal pärast Nõukogude Liidu lagunemist tõsiselt Karjala müümist Soomele.

Fjodorovi väitel ei jõutud artueludega siiski nii kaugele, et pakkumisest soomlasi teavitada, kuigi Karjala võimalik väärtus arvutati nõupidamiste käigus juba varakult välja, vahendab uudistekanal Yle.

Toona leiti, et Karjala eest oleks õiglane Soomelt küsida 15 miljardit dollarit.

Venemaa koostas 1991. aastal teadaolevalt nimekirja piirkondadest, kus võimudel võib tekkida probleem rahvus- ja usuäärmuslastega ning mille tulevik tuleks otsustada rahvusvahelistelt. Ka Karjala kuulus sellesse nimekirja, sest seal kardeti kohaliku rahva natsionalismipuhangut.

Arvestades, et värske riik avastas eest Nõukogude Liidu tühja riigikassa, peeti nende alade müümist üheks võimalikuks viisiks, kuidas raha leida.

"Arutelusid peeti sel teemal valitsuses kinniste uste taga," lausus Fjodorov Helsingin Sanomatele.

Nõukogude Liit haaras Karjala oma kontrolli alla pärast Talvesõda (1939-1940), milles Soomel tuli idanaabrile loovutada kolmteist protsenti oma territooriumist ning suuruselt teine linn Viiburi.

Võimalik müügiidee maeti maha 1994. aastal.