Saudi Araabia andis neljapäeval teada valmisolekust sekkuda maavägedega terroriorganisatsiooni Islamiriik vastu, kui Ameerika Ühendriikide juhitav koalitsioon otsustab vastava otsuse langetada. Samuti teatas valmisolekust Bahrein ja väidetavalt kaaluvat seda ka Türgi.

Londoni King's College'i kaitseuuringute osakonna juht ja Katari relvajõudude konsultandina töötav Andreas Krieg ütles AFP-le, et opositsiooni jaoks võib Aleppo linna langemine olla kohutavate tagajärgedega. „See on omakorda probleem Saudi ja Katari jaoks, sest nad on „mõõduka“ opositsiooni kui oma surrogaadi kaudu Süüriasse tohutult investeerinud,“ selgitas ta.

Türgi on avalikult eitanud soovi Süüria konflikti maavägedega sekkuda. Samas Kriegi hinnangul on koalitsiooni seisukohast äärmiselt oluline, et ka Ankara asuks koos liitlastega maa peal tegutsema. „Saudid ei astu edasisi samme Doha ja Ankara koostööta,“ märkis analüütik.

Üha ägenevad Vene õhurünnakud ajavad kümneid tuhandeid inimesi varasemast Süüria suurimast linnast Aleppost Türgi piiri suunas, teavitas Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu. „Kümme tuhat uut põgenikku ootab õhust pommitamise ning Aleppo-vastaste rünnakute tõttu juba Kilisi [Lõuna-Türgi piiriprovints] ukse ees,“ tõdes ta.

Vene kaitseministeerium teatas neljapäeval, et on viimase kolme päeva jooksul Süürias tabanud ligi 900 sihtmärki. Sõjaliste vaatlejate väitel on vähemalt 70 protsenti Vene õhurünnakutest olnud sihitud Assadi vastu võitleva Süüria opositsiooni, mitte Islamiriigi vastu.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et Venemaa õhurünnakud Süürias õõnestavad jõupingutusi mittesõjalise lahenduse leidmiseks konfliktile. „Mida me oleme näinud, on see, et peamiselt opositsioonirühmituste pihta suunatud ägedad Vene õhurünnakud Süürias õõnestavad jõupingutusi konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks,“ ütles Stoltenberg.