Venemaa hiinastumas?
“Me nägime, kuidas terroristid läbisid pistise abil kontrollpunktid teel Beslani kooli,” lisas ta.
Putin üritab kasutada Venemaal Hiina mudelit, tugevdades kontrolli ühiskonna üle ning samaaegselt lubades areneda turusuhetel, märgib diplomaat.
“Ent Venemaal see ei õnnestu. Majanduslik ja poliitiline vabadus on üksteisega seotud. Tõeline õigusriik, milleta pole võimalik majanduse areng, vajab tagasihoidmis- ja vastukaalumehhanisme, aga need ei tööta, kui kogu võim on koondunud ühte kabinetti,” kinnitab Talbott.
“Venemaa terviklikkuse säilitamiseks tuleb taastada selle föderaalne ja demokraatlik areng, ehk tuleb kindlustada maksimaalne omavalitsus kohalikul ja regionaalsel tasandil,” leiab ta.
“Föderalism näeb ette mitmekesisust. Tsaarid ja komissarid üritasid jäikade meetoditega peale suruda üheülbalisust ja korda. See tõi kaasa rängad tagajärjed,” tõdeb ekspert.
“Putin loodab praegu taastada kontrolli Tšetšeenia üle eelkõige selleks, et tõkestada teiste Põhja-Kaukaasia vabariikide separatistlikke pürgimusi,” arvab Talbott.
“Ent on raske endale ette kujutada, et Tšetšeeniat hakatakse kunagi juhtima Moskvast selle sõna mõistlikus mõttes,” kirjutab diplomaat.
Talbotti hinnangul on võimalik, et “Inguššia, Dagestan, Karatšai-Tšerkessia ja teised on juba samuti “lahtilõigatud viilud“”.
“See, kas Nõukogude Liidu lagunemise õudus kordub Venemaa mastaabis, sõltub sellest, kui kaua kestab putinlik ekslik hüpertsentraliseerimise eksperiment,” toonitas ta.
“Aga see sõltub omakorda teatud määral sellest, mida president kuuleb maailma liidritelt, eriti G8-s,” leiab diplomaat.
“Ühelt poolt on Putinile nagu kõigile venelastele omane vastupunnimine Lääne “õpetajatele”, teisalt tahab ta, et temaga käitutaks juhtivate demokraatlike riikide klubis kui võrdne võrdsega,” nendib Talbott.
“Lääs on erakordselt huvitatud sellest, milliseid muudatusi hakkab läbima Vene demokraatia. 20. sajand näitas, et Venemaa siserežiimi olemuse määratleb tema väline käitumine,” kirjutab ta.
