Ülemkojas valdava häälteenamusega vastu võetud seaduse põhjal saab näiteks lõpetada ühenduste projekte ning organisatsioone jõuga sulgeda, kui ametnikud näevad neis ohtu põhiseadusele, kõlbelisusele, julgeolekule jms, teatas Delfile Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit.

Jõustumiseks vajab seadus veel president Vladimir Putini allkirja, mida peetakse vaid formaalsuseks, sest Kreml ja FSB on pidanud eriti välismaisete organisatsioonide tegevust kahtlaseks, kuni hirmuni nende korraldatava revolutsiooni ees.

Venemaa käitumist on tauninud paljud lääneriikide valitsused ja inimõigusorganisatsioonid. Kolmapäeval kutsuski Human Rights Watch tööstusriikide ühendust G8 võtma kõnealuse seaduse küsimus Venemaa eesistumisaja peateemaks.

EMSL-i nõukogu esimehe Lagle Pareki sõnul on vabaühendused demokraatia toimimise üheks tugisambaks, kelle abil saavad kodanikud oma arvamust avaldada ja olla kaasatud riigi valitsemisse ning ühiskonna arengusse.

„Lisaks senisele võimu tsentraliseerimisele ja meedia kontrollimisele nullib Kreml nüüd ka Venemaa kodanikuaktiivsuse ning –vabaduse ja see on masendavalt ohtlik. Ühendused ning üksikud ametnikud on Venemaal väga varmad õppima ja arenema, võimulolijad aga blokeerivad demokraatiat, sest hirm erinevate arvamuste ees on väga suur,” ütles Parek.

Vabaühendused, sealhulgas paljud välismaised on Venemaal aastaid tegelenud inimõigustega, arendanud filantroopiat, koolitanud kodanikke ja otsinud abi ka Eestist just selles osas, kuidas suhelda paremini avaliku võimuga.

„Vene ühenduste huvi on korrastada avaliku ja mittetulundussektori suhteid, et need oleks arusaadavad ning vabad poliitilisest korruptsioonist ja survest, mida Eestis võimaldab Riigikogus vastu võetud Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon. Kuigi Eestiski on omal ajal võrreldud vabaühendusi maffiaga, pole me kunagi olnud olukorras, kus valitsus üritab hävitada vaba kodanikualgatust,” lisas Parek.