Venemaa nimetas end hoopiski vahendajaks ja rahutegijaks ning väitis, et Gruusia ei kaevanud kunagi etnilise diskrimineerimise üle kuni 2008. aasta sõja kaotamiseni, vahendab Associated Press.

Kaks aastat tagasi võttis Haagi kohus vastu otsuse, kus kästi mõlemaid pooli kaitsta tsiviilisikuid etnilise vägivalla eest. Gruusia väitele, et Venemaa on alates 1990. aastate algusest süstemaatiliselt grusiine taga kiusanud, ei reageerinud Haagi kohus alguses kuidagi.

Venemaa väitis esmaspäeval, et kohtul pole õigust Gruusia kaebust arutada, sest Gruusia pole varem väitnud, et selline vaidlusküsimus olemas on. Sel nädalal keskendubki kohus selle arutamisele, kas tal on üldse õigust Gruusia kaebust arutada.

Gruusia kaebus põhineb igasuguse rassilise diskrimineerimise keelavale 1965. aasta lepingule. Venemaa väidab aga, et Gruusia pole kunagi varem tõstatanud diskrimineerimise küsimust tavapäraste diplomaatiliste kontaktide käigus, kuni kaotuseni sõjas 2008. aastal.

„Kaebus esitati alles siis, kui sai selgeks, et Gruusia armee operatsioon on läbi kukkunud,” ütles Venemaa välisministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Kirill Gevorgjan.

Gruusia väidab, et Venemaa seisukoht on põhjendamatu.