Küsimusele, kuidas ta hindab NATO Walesi tippkohtumise tulemusi, vastas Gruško, et otsustades selle järgi, kuidas tippkohtumise otsuseid praktikas ellu viiakse, kavatseb NATO jätkuvalt suurendada jõudude operatiivset valmisolekut ning liigutada oma infrastruktuuri Venemaa piiride juurde. „See on otsetee pingete eskaleerimisele ja sõjalise julgeoleku õõnestamisele regionaalses mõõtmes ja kogu Euroopas. Lisaks sellele suurendab NATO, nagu öeldakse, oma kätega sõjaliste intsidentide riski ja nõrgendab muu hulgas ka nende riikide julgeolekut, kes on teistest valjuhäälsemalt pasundanud sõjalisest õhust Venemaa poolt ning nõudnud täiendavat kaitset liitlaste vägede paigutamise näol oma territooriumile,“ ütles Gruško Kommersandile.

Gruško sõnul ei suudeta NATO-s aru saada, et alliansi jõudude uus tugevdatud konfiguratsioon võetakse arvesse Venemaa sõjalises planeerimises ning Venemaa võtab tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tagada usaldusväärne kaitse igasuguste ohtude vastu.

„Walesis vastu võetud meetmete paketil „idatiiva“ kindlustamise kohta ja NATO naasmisel tervikuna algse „suure vastase“ vastu kaitse funktsiooni juurde on ka pikaaegsed poliitilised tagajärjed. On arusaadav, et nende otsuste realiseerimine nõuab pidevalt vastavaid ideoloogilisi eeltöid, vastase demoniseerimist. Ja me näeme kahjuks juba nüüd, et otsitakse igasuguseid ettekäändeid selleks, et süüdistada Venemaad „agressiivsete plaanide“ haudumises, ning seda ka sammudega, mis õõnestavad julgeolekut. Ma ei hakka ennustama, kui kaua õnnestub säilitada lääne avaliku arvamuse silmis seda seebimulli, kuid lääne meedia propagandakampaania ulatus lämmatab seni igasugused terve mõistuse alged. Allveelaeva otsimise lugu Rootsi rannikul ning läänes tõstetud kära Vene õhujõudude väidetavalt suurenenud aktiivsuse kohta Läänemerel näitavad, et Venemaa-vastase hüsteeria toetamiseks on kõik vahendid head,“ ütles Gruško.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on öelnud, et NATO kavatsus suurendada sõjalist kohalolekut Ida-Euroopas ei riku kokkuleppeid Venemaaga. Kas Gruško arvab samuti?

„Venemaa-NATO alusaktiga 1997. aastast võttis allianss omale kohustuse mitte paigutada Ida-Euroopa liikmesriikide territooriumile alaliselt täiendavaid olulisi lahingujõude ning tuumarelvi ja nende infrastruktuuri. Täna näeme me liitlaste lahingulennuväe märkimisväärset paigutamist idapiiridele, alliansi riikide suurenenud sõjalist aktiivsust Lääne- ja Mustal merel, õppusi stsenaariumi järgi, mis keskendub sisuliselt agressiooni tagasilöömisele idast, raske sõjatehnika sel eesmärgil USA-st Euroopasse ümberpaigutamist, Ameerika strateegilise lennuväe osalemist. Täiendavad jõud roteeruvad vastavalt NATO tippkohtumise otsustele meie piiridel,“ lausus Gruško.

Püsival paigutamisel ja vaheaegadeta roteerumisel ei ole Gruško sõnul Venemaa seisukohalt mingit vahet ja see on ainult terminitega žongleerimine.

Gruško sõnul ei jõudnud Venemaa ära oodata NATO vastuseid detailsete ettepanekute kohta töötada ühiselt välja konkreetsed kriteeriumid mõiste „olulised sõjalised jõud“ kohta. Seetõttu otsustab Venemaa ise, kui „olulised“ on NATO idatiiva kindlustamise meetmed.

Vastuseks küsimusele, kas Venemaa kardab, et Ida-Euroopasse võiks tulla ka NATO tuumarelv, ütles Gruško, et selliseid samme ei ole täheldatud, kuid ärevust tekitab fakt, et Balti riikide õhuruumi patrullimisel on osalenud „kaheotstarbelised“ lennukid. Nimelt on meedias räägitud kahe Poola hävitaja F-16 osalemisest NATO iga-aastastel tuumalöökide andmise õppustel Steadfast Noon.

„Ma rõhutan veel kord, et NATO-l ei ole ega ole olnud mingit põhjust infrastruktuuri liigutamiseks itta, vaid oli vaja ettekäänet alliansi reanimeerimiseks pärast purustavaid sissetunge Balkanil, Iraagis ja Liibüas ning väga ärevusttekitavat olukorda Afganistanis. Ma märgin seoses sellega, et tippkohtumisel Walesis andsid mitmed alliansi Ida-Euroopa liikmesriikide esindajad otse mõista ja rääkisid ka avalikult, et unistasid ja püüdlesid juba NATO-sse astumise hetkel võõrvägede, eelkõige Ameerika omade paigutamise poole oma territooriumile. Faktiliselt on see ülestunnistus, et „idatiiva“ tugevdamise plaanid olid juba ammu olemas, väljaspool igasugust Ukraina sündmuste konteksti,“ ütles Gruško. „Ma ütlen veel kord: alliansis tuleb aru saada, et jõudude suunamine Venemaa vastu on absoluutselt perspektiivitu tegevus. Ja ei maksa imestada nende sammude üle Venemaa julgeoleku tagamiseks, mida me võime astuda.“