Kozlovi sõnul pärinevad need dokumendid 1932-1933 aastatest. Siiski ei saa arhiiv neid dokumente veel avalikustada, kuna nad on nõukogude ajal salastatud, vahendab infoagentuur ITAR-TASS.

Kiievis peetakse 1932-1933 aastatel Nõukogude Liidus toimunud suurt näljahäda Ukraina rahva vastu suunatud genotsiidiks, mille taga olid võimud. Kohalike spetsialistide arvutuste järgi hukkus, sel ajal Ukrainas nälja tõttu 3,5 miljonit Inimest.

Ukraina president Viktor Juštšenko on võtnud selle idee propageerimise oma auasjaks.

Moskva eitab Kiievi versiooni ukrainlaste genotsiidist ning rõhutab pidevalt, et nälja ohvriteks olid eri rahvuste ja piirkondades inimesed. Venemaal peetakse Ukraina positsiooni konjuktuurseks (hetkeolukorda kasutav).

Moskva on Kiievile korduvalt öelnud, et peab sellist ajaloo ümberkirjutamist ja vaba tõlgendamist vastuvõetamatuks.