Venemaa ehitab aktiivselt sõjamasinat: kaitsekulutused olid mullu 60 miljardit eurot

Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) värskete andmete järgi kasvasid sõjalised kulutused kogu maailmas mullu esimest korda pärast 2011. aastat. Põhjuseks on SIPRI teatel kasvavad pinged ja konfliktide laienemine ning eriti kasvasid sõjalised kulutused Venemaa ja Ukraina naabermaades.

Venemaa kaitsekulutused olid eelmisel aastal maailmas suuruselt neljandad ehk ligi 60 miljardit eurot. Kasv eelneva aastaga võrreldes oli 7,5 protsenti. Venemaa ehitab hoogsalt sõjamasinat, vahendab Ilta-Sanomat.

Venemaa sõjalise võimekuse kasvatamise aluseks on aastakümne vahetusel koostatud väga auahne riiklik relvastuskava ehk GPV 2020. Selle põhisisu on 70 protsendi relvastuse uuendamine aastaks 2020.

Soome maakaitsekõrgkooli esindaja, kolonelleitnant Petteri Kajanmaa ütleb, et relvastusprogrammi on pärast seda pikendatud kuni 2025. aastani.

„Vene relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi sõnul on ametlikud eesmärgid praegu luure- ja juhtimisvahendites ning tuumaarsenali eest hoolitsemises. Siis, järgmisel aastakümnel, tehakse korda merevägi ja lennuväe võimekused,“ ütleb Kajanmaa.

Kajanmaa sõnul panustab Venemaa praegusel hetkel eriti A2/AD (Anti-Access/Area Denial) relvasüsteemidesse. Tegemist on ligipääsu takistamise ja territooriumi kasutamise võimatuks muutmisega.

„See tähendab praktikas õhutõrjet ning maal, õhus ja laevadel paiknevat kaugmaarelvastust nagu tiibrakette ja nendega loodavat võimekust. Ehk kui ei suudeta takistada mingile territooriumile pääsu, suudetakse tõenäoliselt muuta võimatuks vastase vaba tegutsemine sellel territooriumil. Rõhk on sellise relvastuse hankimisel. Seda valmistutakse kasutama ja toetama muude ebakonventsionaalsete meetoditega või hübriidsõjameetmetega,“ seletab Kajanmaa.

Rootsi kaitseuuringute instituut (FOI) avaldas märtis uuringu, milles öeldakse Kajanmaa sõnul, et Venemaa relvastusprogramm õnnestus aastatel 2011-2015 üsna hästi ellu viia.

„Kuigi programmi kestvust on pikendatud, on Venemaa siiski kasutanud iga-aastaselt sõjalistele kulutustele rohkem raha ja saanud tehastelt vägedele relvastust rohkem kui enne 2010. aastat,“ ütleb Kajanmaa. „Nad on suutnud oma programmist kinni pidada, mis hakkab nüüd vilja kandma.“

GPV 2020 järgi peaks Venemaa kasutama aastatel 2011-2020 üle 500 miljardi euro relvajõudude moderniseerimisele. Praegu on probleemiks madala nafta hinna tekitatud eelarve kahanemine.

„Mõju ei ole siiski tingimata väga dramaatiline, sest nad teevad hankeid peamiselt kodumaalt,“ kommenteerib Kajanmaa.