Venemaa Dagestani vabariigis räägitakse koroonaviiruse „varjatud katastroofist”

 (11)
Venemaa Dagestani vabariigis räägitakse koroonaviiruse „varjatud katastroofist”
Foto: Musa Salgerejev, TASS

Venemaa Dagestani vabariigis on ametlikult vaid mõnikümmend koroonaviiruse tõttu surnut, aga kohalikud arstid kardavad, et surmajuhtumite arv on tegelikkuses palju suurem ja hoiatatakse varjatud katastroofi eest, teatab BBC.

BBC vestles Dagestani laste traumakirurgi dr Ibragim Jevtemiroviga. Tema osakond oli Covid-19 patsiente täis olnud juba mitu nädalat, kuni ta ka ise nakatus.

Jevtemirovi sõnul on tema linnas nüüdseks surnud seitse kolleegi. Arvet peavad meditsiinitöötajad ise.

„Kõik kolm arsti minu meeskonnas jäid haigeks. Meid asendasid paranemiseni hambaarstid,” ütles Jevtemirov telefoni teel Hasavjurtist, kus ta nüüd keskhaiglas tagasi tööl on. „Tipphetkel suri siin 10-11 patsienti päevas.”

Jevtemirovi jutt teravast puudusest ja surmatoovast kaosest on vaid üks sissevaade Covid-19 kriisi Dagestanis, mis on nii tõsine, et vabariigi peamufti Ahmad Afandi kirjeldas seda sel nädalal Venemaa presidendile Vladimir Putinile kui katastroofi.

Enne islami püha kuu ramadaani lõppu sel nädalavahetusel on Afandi kutsunud inimesi mitte kogunema seda tähistama, sest see võib esile kutsuda uue nakatumisjuhtumite kasvu.

Kõigepealt paljastas Dagestani hädasoleku viirusega aga intervjuu kohaliku tervishoiuministriga. Minister teatas, et vabariigis on surnud 40 meditsiinitöötajat, mida on rohkem kui ametlikel andmetel surmajuhtumeid kokku.

Seotud lood:

„Alguses anti meile väga primitiivne komplekt,” rääkis Jevtemirov. „Ei olnud nii, et me ei muretsenud, aga kui see epideemia tabas, polnud teist võimalust. Me oleksime nagu pidanud otse lahingusse tormama.”

Intervjuu tervishoiuministriga paljastas ka selle, et Dagestanis on sajad inimesed surnud „haiglavälisesse kopsupõletikku” ja kõigil on olnud samad sümptomid, mis Covid-19-l. See tekitab veelgi rohkem kahtlusi Venemaa ametliku surmajuhtumite arvu kohta.

„Meie haigla on Covidi juhtumeid täis, aga ainult käputäiel patsientidel on kinnitatud diagnoos,” ütles Jevtemirov ja lisas, et enamik teste, mis analüüsimisele saadetakse, registreeritakse kopsupõletikuna.

Nagu teised riigid arvestab Venemaa ametliku surmajuhtumite arvu hulka ainult positiivse testitulemusega juhtumid.

„Võib-olla on siin probleem testidega või midagi. Mõned arvavad, et on tulnud käsk ülevalt poolt Covidit mitte diagnoosida, aga mina võin ainult oletada,” ütles Jevtemirov.

Andmetes Dagestani olukorra kohta on raske kindel olla. Kuni viimase ajani tehti seal alla tuhande testi päevas. Enamaks puudusid varustus ja laboratoorimivõimalused.

„Haiglad tegelesid ainult tõsiselt haigetega, teisi ei testinud keegi,” ütles patsientide õigusi kaitsva organisatsiooni esindaja Zijautdin Uvaisov.

Nagu paljud usub ka Uvaisov, et viiruse levikule on aidanud kaasa vastukäivad sõnumid Moskvast ning sügav usaldamatus ametnike suhtes.

„Inimesed televisioonis ütlesid pidevalt, et see pole hullem kui tavaline gripp,” tõi Uvaisov välja ning lisas, et käske kodus püsida selle peale laialdaselt eirati.

Dagestani võis juba ette koroonaviirusele altiks pidada. Paljud kohalikud mehed on pikamaa veokijuhid, kes liiguvad igal pool Venemaal, aga ka näiteks Iraanis ja kaugemalgi.

On ka lähedased sidemed Moskvaga ja kui pealinn märtsi lõpus karantiini pandi, valgusid paljud dagestanlased tagasi oma küladesse. Tervist neil keegi ei kontrollinud.

Gurbuki külas avati alles detsembris suure pidulikkusega uus haigla. Kui aga aprillis hakkasid voodid koroonapatsientidega täituma, jäi haigeks 50% meditsiinipersonalist.

Haigete eest hoolitsemise võtsid üle vabatahtlikud, peamiselt noored mehed. Külade sissesõiduteedele pandi viiruse leviku takistamiseks kontrollpunktid.

Kui haiglas hakkas hapnik otsa saama, sõitsid vabatahtlikud 120 kilomeetrit edasi tagasi Mahhatškalasse külaelanikelt laenatud gaasiballoone hapnikuga täitma.

„Tipphetkel sõitsid nad kolm korda päevas, et haiglasse hapnikku tuua,” ütles külavanem Magomedhabib Mamatgerejev.

Vaatamata jõupingutustele on Gurbuki haiglas surnud vähemalt kümme inimest ja külas kokku umbes 30.

Dagestani äkiline rambivalgusse sattumine tõi kaasa hilinenud abilubadusi Moskvast. Putin näis küll pigem süüdistavat kohalikke endid, väites, et paljud püüdsid end ravida kodus.

Kõige hullem kriis näib hakkavat siiski mööduma.

„Vähem inimesi tuuakse sisse ja vähem sureb,” kinnitas Jevtemirov, kelle sõnul on tema haigla personalil Hasavjurtis nüüd kaitsevarustus olemas. Ramadaani lõpu pidustused tekitavad aga muret.

Inimesed on kogunenud massiliselt turgudele, kuigi imaamid saadavad WhatsAppis hoiatusi, et ei mindaks toitu kokku ostma.

„Ma arvan, et nad kogunevad vähem, aga täielikult see ära ei jää,” ütles Jevtemirov. „Inimesed on veidi distsiplineerimatud.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543