Rossiiskaja Gazeta viitab Soome ajalehe Helsingin Sanomat juhtkirjaküljel esmaspäeval ilmunud Jussi Niemeläineni artiklile.
„Eesti nõuab Soome astumist NATO-sse ning on vastu teistele USA ja Suomi (just sellist nimetust kasutatakse Soome kohta – toim) koostöövariantele sõjalises sfääris,“ kirjutab Rossiiskaja Gazeta Helsingin Sanomate artiklile viidates.
Originaalis kirjutas Niemeläinen järgmist: „Helsingis on nimelt viimasel ajal tugevnenud arusaam, et Eesti üritab aktiivselt takistada Soome ja Ühendriikide sõjalise koostöö tihenemist. Selle nägemuse järgi tahab Eesti Soomet NATO-sse, kuid on vastu kõigele muule.“
Rossiiskaja Gazeta teatel avaldatakse Helsingin Sanomates ka arvamust, et Tallinna ja Helsingi vahel on juba ammu väga pingelised suhted, mille põhjus on see, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja tema Soome kolleeg Sauli Niinistö praktiliselt väldivad teineteist. „Presidentide vahel on kujunenud erakordselt halvad suhted,“ tsiteerib Rossiiskaja Gazeta Helsingin Sanomate artiklit.
„Ilves ja Soome president Sauli Niinistö näivad end teineteise seltskonnas erakordselt halvasti tundvat,“ võib lugeda Helsingin Sanomate originaalist.
„Soome-Eesti ühtsuse lagunemise teine põhjus peitub Tallinna ja Helsingi vaadete lahknevuses Läänemere regiooni julgeoleku küsimustes. Eesti võimud kardavad, et Ühendriigid mängivad Läänemere regioonis topeltmängu. Just seetõttu, leiavad eksperdid, on Ilves ärritunud selle üle, et Soome ja Rootsi eelistavad sõlmida USA-ga kahepoolseid julgeolekulepinguid NATO-sse astumise asemel,“ kirjutab Rossiiskaja Gazeta.
Samas väidab Vene ajaleht, et Soome ja USA sõjalise koostöö vastu võtavad aktiivselt sõna ka Soome politoloogid, kes rõhutavad, et sõjalise koostööleppe sõlmimine USA-ga on 1947. aasta Pariisi kokkuleppe punkti 13 rikkumine. See punkt piiras Soome kaitseväe funktsioonid rangelt „sisemise iseloomuga ülesannete ja kohaliku piiride kaitsega“. „Suomi“ olevat ekspertide väitel juba rikkunud sama leppe punkti 19, ostes hiljuti sadu tanke.
