Venelastel oli teada 55 bin Ladeni baasi

Saudi miljonärterroristil Osama bin Ladenil oli aasta alguse seisuga Afganistanis vähemalt 55 baasi ja laagrit enam kui 13.000 mehega, kelle seas oli araablasi, pakistanlasi, tšetšeene ja filipiinlasi, selgub Vene märgukirjas ÜRO-le.

Kolmapäeval Reutersi käsutusse jõudnud memos öeldakse, et lisaks bin Ladeni oma meestele oli Afganistanis 3.500 Pakistani fundamentalisti ning naaberriigi sõdureid ja diplomaate, kes töötasid Talibani liikumise nõustajatena.

ÜRO Julgeolekunõukogule adresseeritud märgukiri kannab kuupäeva 9. märts 2001 ja selles antakse teada, et enamik bin Ladeni baase asus suuremates linnades või nende ümbruses — pealinnas Kabulis, riigi lõunaosas Kandaharis, idas Jalalabadis ja Mazar-i-Sharifis põhjas.

Suurem osa neist olid endised Afganistani armee baasid, mis asusid suurtes kunagistest kolhoosikeskustes või mägipiirkondades koobastes. Umbes 150 meest paiknes mäe tippu rajatud Bagh-i-Balas, oma aja Kabuli moekaimas restoranis.

Ei ole teada, kas baasid, mis moodustasid osa bin Ladeni võrgust al Qaeda, olid kasutusel ka 11. septembri USA terrorirünnakute ajal või pärast seda.

Washington kahtlustab esmajoones bin Ladenit rünnakutes Maailmakaubanduskeskusele ja Pentagonile, milles hukkus ligi 7000 inimest. USA nõuab Afganistani valitsevalt Talibanilt tema väljaandmist “elusalt või surnult” ning tõotab Talibani terroristide varjamise eest karistada.

Moskva ÜRO-delegatsiooni saatelauses öeldakse, et memo koostati 1999. aasta Julgeolekunõukogu taotluse peale saada informatsiooni “Afganistanis tegutsevate rahvusvaheliste terroristide baaside ja treeninglaagrite” ja Talibani välisnõustajate kohta.

Pakistan ei ole veel kommenteerinud nimekirja, kus on üles loetud 33 pakistanlase nimed — kindralitest diplomaatideni. Väidetavalt töötasid nad Afganistanis nõustajatena.

Pakistani, ainsat tänini Talibani valitsust tunnustavat riiki, on ammu süüdistatud islamiliikumise toetamises ja relvastamises, kuid Islamabad on seda alati eitanud.

Suurem osa märgukirjast keskendub bin Ladeni vägedele endises Afganistani armee seitsmenda diviisi baasis Rishkhoris, Kabulist lõunas.

Üksus koosnes 7000 võitlejast ja seda juhtis bin Ladeni asetäitja Qari Saifullah Ahtar. Võitlejate seas oli 150 araablast ja mõned pakistani fundamentalistid, aga ka üks pakistani üksus.

Naaberlaagris töötasid instruktorid Liibüast, Tuneesiast ja Egiptusest. Kaugemal lõunas paiknes Charasyabi laager, kus oli muuhulgas 50 filipiinlast ja 40 uiguuri Lääne-Hiina valdavalt moslemitega asustatud Xinjinagi piirkonnast.

Kuna memo koostajaks oli Venemaa, ei unustatud ka 2.560 tšetšeeni, keda bin Ladeni laagrites treeniti või kes seal terroriorganisatsioonis teenisid.

Teadamata arv tšetšeene ja Bulgaaria kodanikke olevat memo andmetel tegutsenud Logari provintsi hästikaitstud baasis Kabulist lõunas.

Talibani vaimset keskust Kandahari nimetati märgukirjas kuuel korral, kuid ühelegi suuremale sõjalisele rajatisele osutamata.

Ida-Afganistanias Jalalabadis asusid bin Ladeni üksused linnas ja kahes Nõukogude Liidu ehitatud kolhoosikeskuses ning endises armeebaasis Pakistani piiri lähedal.

Üheksateistkümnest väidetavalt pakistani fundamentalistide juhitud laagrist nimetab memo kolme Kabuli lähedal tegutsenut.

Mitmed Pakistani rühmitused värbasid usukoolide õpilasi Afganistani võitlema.

Märgukirjas öeldakse, et Põhja-Afganistanis Mazar-i-Sharifis paiknes Pakistani luurelennuk AWACS, mis jälgis Türkmenistani ja Usbekistani piiri.

Oma informatsiooni allikaid memo ei paljasta.

Moskval olid 1979.- 89. aasta Afganistani sõja ajal tihedad suhted sealse luureteenistusega Khad ja Nõukogude Liidu ülikoolides õpetati tol ajal välja tuhandeid vasakmeelseid afgaane.