Venelaste alternatiivne plaan raketitõrjeks

Eile toimunud Venemaa-NATO nõukogu koosolekul esitles Venemaa delegatsioon kompleksselt ja üksikasjalikult raketitõrjesüsteeme puudutavaid ettepanekuid, mille Vladimir Putin tegi USA presidendile George Bushile G8 tippkohtumisel ning juulikuisel kahepoolsel kohtumisel.

Venemaa välisministeeriumi julgeolekuküsimustega tegeleva osakonna direktor Anatoli Antonov ja kaitseministeeriumi rahvusvaheliste lepete juhtkonna ülem Jevgeni Bužinski rääkisid ajakirjanikele Brüsselis, et nad tutvustasid NATO partneritele ettepanekuid Qabala ja uue Armaviri radari kasutamiseks ning väljatulistatud rakettide ohu hindamiseks loodava keskuse loomiseks, kirjutab Interfaks.

„See oli järjekordne ning mulle näib, et edukas katse viia meie arusaamad NATO-ni ning tähtis on, et meie argumendid kuulati ära. Ma ei usu, et kõik need vastu võeti, aga ma ei näe selles midagi hirmsat. Me arvame, et meie infot analüüsitakse NATO riikide pealinnades ning seejärel arutlused jätkuvad,” ütles Antonov.

Ta teatas, et 30.-31. juulil toimuvad Washingtonis raketitõrjesüsteeme käsitlevad vene-ameerika konsultatsioonid, kus vene delegatsiooni juhib välisministri asetäitja Sergei Kisljak.

Tutvustades Venemaa-NATO Nõukogus toimunud diskussioonide olemust, lükkas Antonov ümber mõningate NATO kolleegide arvamuse, et Putini ettepanek Qabala ja Armaviri radarite kasutamiseks tähendab, et Venemaa tunnistab Iraani poolset raketiohtu ning nõustub aitama USA-d raketitõrjekilbi rajamisel.

„See ei ole nii,” rõhutas vene diplomaat. „Me oleme valmis oma ettepanekud teoks tegema vaid siis, kui USA muudab ära oma otsuse arendada Tšehhis ja Poolas välja kolmas positsioneerimispiirkond ning ei arenda raketitõrjesüsteeme kosmoses.”

Mõned riigid püüavad tema sõnul võtta vaid üks-kaks venelaste ettepanekut ning kasutada vaid neid. „Meie ettepanek on tehtud paketina. See ei ole täiendus ameeriklaste plaanile, vaid alternatiiv sellele,” rõhutas Antonov.

„Oleks naiivne arvata, et me sõitsime siia, suutsime kohe kõiki veenda ning küsimus on lõpetatud. See on osa suurest ja mahukast tööst, kuidas töötada välja rahvusahelises kogukonnas ühtne arusaam probleemist. Me oleme jutuajamisega rahul, peame seda kasulikuks ning loodame seda jätkata,” ütles Antonov.