Venelasi hukutavad alkohol ja sigaretid

Ametliku statistika kohaselt sureb Venemaal igal aastal üle 2 miljoni inimese. Surmade peamisteks põhjusteks on südame-veresoonkonna haigused (insuldid, infarktid), mille arvele langeb üle miljoni surma. Vähemalt pooltel juhtudel on aga inimese hukule aidanud kaasa riskifaktorid: alkoholi kuritarvitamine, suitsetamine ja liigne kehakaal.

Venemaa näitajad löövad rekordeid. 2007. aasta esimese seitsme kuu jooksul oli suremuse ja sündimuse vahe miinus 330 000 inimest. ÜRO prognooside kohaselt kahaneb Venemaa elanikkond 2050. aastaks 30 miljoni elaniku võrra. Eksperdid on veendunud, et mingid tervishoidu tehtavad panused ei suuda seda olukorda muuta. Uute ravikeskuste avamine ning kaasaegse sisustuse ostmine on muidugi vajalik. Kuid see on võitlus tagajärgede, mitte põhjustega. Venelasi ei tapa mitte haigused, vaid alkohol, suitsetamine ja ebaõige toitumine. Nende faktorite mõju vähendamiseks ei ole aga riigis adekvaatseid meetmeid isegi teostamata projektide tasandil, kirjutab Novõje Izvestija.

„Venemaal armastatakse kõneleda madalast sündimusest,” rääkis Rahva Tervise Avatud Instituudi konsultant Kirill Daniševski. „Kuid just selles osas erineme me kaasaegsetest Euroopa riikidest vähe. Ei Saksamaal, Hispaanias ega Itaalias ei ole sündimus kõrgem. Palju huvitavam on see, miks oleme meie koos naabrite Ukraina ja Valgevenega suremuse koha pealt unikaalsed riigid. Vene meeste keskmiseks elueaks on 56-58 aastat, samal ajal kui Läänes elab tugevam sugupool keskmiselt 78 eluaastani.”

Südame-veresoonkonna haigused on kõige levinum surma põhjus eelkõige seetõttu, et selle diagnoosi alla pannakse tavaliselt kõik juhtumid, kui ei saa üheselt öelda, milline põhjuste kompleksist inimese surma põhjustas

Meedikute hinnangul sureb igal aastal vähemalt 500 000 „südamehaiget” alkoholi ülemanustamise tõttu. Suurem osa neist inimestest ei ole kunagi varem tervisehädade üle kaevanud. Tegu ei ole surrogaatjookide tarvitamisest tekkinud mürgistustega, sest tarbitud on kvaliteetseid alkohoolseid jooke.

2006. aastal sai mürgistuse 100 000 inimest, neist 100 suri. Vähesed teavad, et kahe tunni jooksul joodud kaks pudelit viina on enamiku inimeste jaoks surmav doos.

Igal aastal traumade läbi surma saanud 160 000 inimest on samuti alkoholi kuritarvitamise ohvrid. 80% mõrvadest toimub joomingute käigus. Neid ei pane toime maniakid ega bandiidid, vaid joomakaaslased. Siseministeeriumi peakirurgi Jevgeni Voinovski sõnul toob alkoholi tarvitamine endaga kaasa hukatusliku lohakuse. „Rikutakse nii liikluseeskirju kui ohutusnõudeid ehitustel ja tööstuses. Kontrollorganid aga pigistavad sageli silma kinni. Lõpptulemusena on meil sellised tohutud ja traagilised numbrid.”