Teise maailmasõja aastatel päästis Budapestis töötanud Wallenberg kümnete tuhandete Ungari juutide elu.

Rootsi diplomaadi saatus on ebaselge, oletatavasti tapeti ta 1947. aastal NKVD poolt Lubjanka vanglas.

Mälestusmärgi avamisel osalesid Rootsi, Iisraeli ja mitmete teiste riikide saadikud, samuti Vene õiguskaitseorganisatsioonide esindajad ja presidendi juures tegutseva poliitvangide rehabiliteerimiskomisjoni juht Aleksandr Jakovlev.

Mälestusmärgi avamise au usaldati Rootsi diplomaadi sugulasele Jan Wallenbergile.

Monument kujutab endast valgest kivist tahutud skulptuurset portreed, mille valmistas itaallane Gianpietro Cudin. Surmadaatumi asemel on postamendil küsimärk.

Suveks peaks Stockholmis valmima Wallenbergi memoriaal.