Venelased ei soovi oma poegi armeesse

Üle kolmveerandi venemaalastest ei soovi, et mõni nende lähisugulastest praegusel ajal relvajõududes teeniks, selgus pühapäeval avalikustatud arvamusküsitlusest.

Oma lähisugulast ei soovi armee ridades näha 77 protsenti küsitletuist, iga viies (20 protsenti) aga teatas, et neil pole midagi armeeteenistuse vastu.

1998. aastal korraldatud analoogse küsitluse ajal oli armeeteenistuse vastaseid 84 ning pooldajad 13 protsenti.

Vastates küsimusele, miks nad ei taha, et nende lähedased armees teeniksid, põhjendas 42 protsenti oma vastumeelsust määrustikuväliste suhete ja vägivallaga armees, veel sama paljusid kohutab hukkumise või vigastamise võimalus konfliktipiirkondades.

Iga neljas venemaalane — 24 protsenti — tõstis esile ka raskeid olmetingimusi, viletsat toitu ning ohtu tervisele. Veel 23 protsenti räägivad sõjaväelaste õigusetust olukorrast ning alandamisest.

Küsitletuist 13 protsenti leiab, et armees õitsevad moraalne laostumine, purjutamine ja narkomaania, iga kümnes leiab, et armee kriminaliseerub ning et sõjaväelased kistakse kriminaalasjadesse.

Veel üheksa protsendi arvates on armees veedetud aastad kaotatud aeg.

Küsitluse korraldas Juri Levada juhitav analüütikateenistus, selle käigus uuriti 1.600 venemaalase arvamust.

Fondi Avalik Arvamus küsitlusest aga selgus, et Vene ühiskonnas valdab negatiivne suhtumine armeesse — nii teatas 49 protsenti vastanuist. Positiivselt suhtub relvajõududesse 28 protsenti küsitletuist, neutraalse suhtumisega on 15 protsenti gallupis osalenud 1.600 inimesest.

Peamiselt suhtuvad armeesse eitavalt kuni 35-aastased noored (55 protsenti), moskvalased (59 protsenti) ning Paremjõudude Liidu (SPS) ja Jabloko elektoraat.

Venemaal tähistatakse 23. veebruaril isamaakaitsja päeva.