“Täna on ametlik näitaja — peaaegu 8,5 liitrit puhast alkoholi ühe inimese kohta (kaasa arvatud väikelapsed). Kuid need andmed hõlmavad vaid legaalselt toodetud alkohoolseid jooke. Statistika järgi on aga salaalkoholi osakaal 30-40 protsenti. Veel juuakse parfüümi- ja olmekeemia tooteid. Kui kõik kokku panna, siis hüppab number üle 14 liitri inimese kohta,” kinnitas Oništšenko laupäeval ajalehes Trud ilmunud artiklis.

Enim juuakse meediku sõnul Siberis, Altai krais ning mittemustmullavööndi keskosas. Lõunaregioonides juuakse vähem, kuna seal on tugevam ühiskondlike traditsioonide, religioossete ja peresiseste piirangute mõju, nentis Oništšenko.

“Kokku on raskesse, haiguslikku joomarlusse sattunud üle 2,5 miljoni inimese. Üks olukorra teravnemise kõige selgemaid tunnuseid on alkoholist tingitud psühhooside hulga suurenemine,” toonitas arst.

Oništšenko märkis, et viimase 25 aasta jooksul on suurima alkoholitarbimise tippaeg langenud 16-17 eluaastalt 14-15-ni.

“Oleme sunnitud sedastama, et alkoholitarbimine on muutunud teismeliste jaoks käitumisnormiks. Keskmine alkoholi tarbima hakkamise vanus alanes 15-16 eluaastast 1991. aastal 11. eluaastani 2001. aastal,” kinnitas meedik.

Määratu suur — 70-75 protsenti — on Venemaal endiselt ka kangete alkohoolsete jookide tarbimise osakaal. Võrdluseks, enamikes teistest riikidest on see 25-30 protsenti.

Samuti on Venemaale endiselt omane madal joomiskultuur — juua kangeid jooke “löövate” annustena lühikese ajavahemiku vältel, peaaegu midagi peale haukamata.

“Täna on ühiskonna ülesandeks — püstitada jäigad vanusepiirangud, piirata laste juurdepääsu alkoholile. Ning paralleelselt, suruda turult välja “raske” alkohol ja surrogaadid, mida täna toodetakse joomiseks, mitte klaaside puhastamiseks. Seda tööd jätkub vähemalt ühele põlvkonnale,” kinnitas Oništšenko.