Vene välisministeerium: Balti riikide protest saluudi vastu peegeldab absurdset ja pühadust teotavat liini

 (530)
Vene välisministeerium: Balti riikide protest saluudi vastu peegeldab absurdset ja pühadust teotavat liini
Maria ZahharovaFoto: Vladimir Presnja, Sputnik

Eesti reaktsiooni „Tallinna hitlerlastest vabastamise 75. aastapäeva tähistamiseks” saluudi korraldamisele Moskvas kommenteeris ka Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova, teatas Venemaa saatkond Eestis Facebookis.

Eile toimunud pressikonverentsil esitati Zahharovale järgmine küsimus: eile väljendas Eesti välisministeerium Venemaale protesti plaanide pärast organiseerida saluut Tallinna Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 75. aastapäeva auks, nimetades seda kuupäeva Eesti korduva okupeerimise kuupäevaks. Hiljem ühinesid Tallinnaga Leedu ja Läti. Kuidas hindab välisministeerium sellist reaktsiooni? Milline tuleb vastus?

„Kui ma eile õhtul neid uudiseid nägin, ei olnud enam võimalust neid kohe dokumentaalselt kinnitada või ümber lükata, ma mõtlesin, et see on mingi viga. Jutt käib saluudist meie maa territooriumil. On arusaamatu, miks me peaksime küsima, mis põhjusel me seda läbi viime. See on mingi uus sõna. Pärast selgus, et meie saatkondade esindajatele öeldi Eesti ja Läti välisministeeriumis, et need maad peavad nõukogude perioodi oma ajaloos „okupatsiooniks” (see on nende traditsiooniline positsioon) ja esitavad saluutide läbiviimisele vastuväiteid,” vastas Zahharova.

Seotud lood:

„Antud demarš peegeldab mainitud riikide võimude absurdset, pühadust teotavat liini. Tahan öelda kõigile, kes ei tea või on unustanud, et miljonid planeedi elanikud tähistavad koos Venemaaga ajaloo suurima võidu fašismi üle juubelitähtpäeva. Need pidustused sisaldavad muu hulgas 2019. aasta 10. aprillist kuni 2020. aasta 9. maini Moskva Võidu pargis toimuvaid saluute Nõukogude ja Euroopa linnade fašistlikest vallutajatest vabastamise mälestuspäevade tähistamiseks.

Tahan lisada, et need saluudid antakse inimeste auks, keda meile praktiliselt ei ole enam jäänud. Paljud hukkusid veel neil aastatel, andes oma elu inimeste vabaduse eest. Paljud läksid ja sõdisid mitte poliitiliste väärtuste, mitte loosungite, vaid selle eest, et meie planeedil, eriti Euroopal oleks võimalus rahumeelseks, rahulikuks eluks. Just nende inimeste mälestuseks antaksegi saluuti.

Mulle tundub, et on sündsusetu kirjutada riigile ette, mida ta peab oma territooriumil tegema. Seda enam, et see kõlab sellistes sõnades ja formuleeringutes võikalt,” lausus Zahharova.