„Algatatud on kriminaalasi Vilniuse ringkonnakohtu kohtunike Ainora Macevičienė, Aiva Survilienė, Virginija Tamošiūnaitė ja Artūras Šumskase suhtes. Neid kahtlustatakse kuriteo toimepanemises Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 305 lõige 2 järgi (teadlikult õigusvastase kohtuotsuse langetamine),” öeldakse uurimiskomitee teates, vahendab RBK.

Venemaa kriminaalkoodeksi järgi toob vabadusekaotuse ja muu sarnase tagajärjeni viinud ebaseaduslik kohtuotsus kaasa vabadusekaotuse kuni kümme aastat.

Vilniuse ringkonnakohtu kolleegium tegi selle aasta märtsis otsused 1991. aasta 13. jaanuari sündmustes osalenute kohta. Nõukogude armee ja Leedu iseseisvuse pooldajate vastasseisus hukkus siis 14 ja sai vigastada 700 inimest.

Teiste hulgas mõisteti süüdi Nõukogude Liidu endine kaitseminister Jazov, kellele määrati tagaselja kümneaastane vanglakaristus. Ta mõisteti süüdi muu hulgas inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes. Kokku oli kohtu all 65 inimest, neist 63 tagaselja. Vanglakaristuste pikkus oli 4-14 aastat.

Venemaa uurimiskomitee väidab, et kohtuotsuste langetamise ajal oli kohtunikele kindlalt teada süüdustuste mittevastavus 1991. aasta jaanuarisündmuste tegelikele asjaoludele.

Veel märgib Venemaa uurimiskomitee, et otsuses konstateerisid kohtunikud ise, et sisuliselt ei ole võimalik konkreetselt näidata, kelle tegevusest süüaluste hulgast tekkisid kõige raskemad tagajärjed, see tähendab tsiviilisikute tapmine ja kehavigastuste tekitamine. „Nii ignoreerisid nad jämedalt üht kriminaalkohtumenetluse põhimõtet, mille järgi tõlgendatakse kõik kahtlused süüdistatavate kasuks,” teatas uurimiskomitee.

Varem alustas Venemaa uurimiskomitee kriminaaljuurdlust Leedu peaprokuratuuri töötajate ja kohtu vastu teadaolevalt süütu inimese kriminaalvastutusele võtmise pärast.