Vene-Tšetšeenia suhted: 300 aastat pingeid

 (20)
Tšetšeeni sõda

Venemaa ja Kaukasuse mägedes paikneva väikese Tšetšeenia vahelise konflikti algus ulatub 300 aasta tagusesse aega ehk 18. sajandi algusesse, kui tsaar Peeter I kasutas mägipiirkonda Pärsia-vastase sõjakäigu tugipunktina.

Venemaa ekspansionism ja kasakatest asunike saabumine ärgitas moslemitest tšetšeene vastuhakule. Venelaste vastu sõditi aastatel 1785-1791 Mansur Ušurma juhtimisel.

Üheksateistkümnenda sajandi esimesel poolel oli Tšetšeenia üks Kaukaasias iseseisvuse eest võitlevate moslemite tugipunktidest, 1834.- 1859. aastal juhtis “püha sõda” imaam Šamil. Ülestõusud toimusid ka 1877.-78. aastal.

Aastatel 1917-1924, enne Nõukogude Liidu moodustamist, ühinesid tšetšeenid teiste kaukaasia rahvastega võitluseks Venemaa kohaloleku vastu.

Nõukogude võimu ajal moodustati tšetšeenidest ja inguššidest autonoomsed piirkonnad, mis 1934. aastal liideti ja 1936. aastal muudeti vabariigiks.

Stalin saatis vabariigi 1944. aastal laiali ning küüditas suure osa tšetšeenidest ja inguššidest, keda süüdistati koostöös sakslastega. 1957. aastal anti neile armu ja taastati Tšetšeeni-Inguši vabariik.

Aastal 1991 valiti vabariigi presidendiks Nõukogude armee kindral Džohhar Dudajev ja sama aasta novembris kuulutasid tšetšeenid ja ingušid ühepoolselt välja iseseisvuse.

Ingušid eraldusid 1992. aasta detsembris.

Detsembris 1994 saatis Moskva Tšetšeeniasse 40 000-mehelise väe iseseisvusliikumist maha suruma. Sõda lõppes 1996. aastal ja Vene väed lahkusid lõplikult 1997. aastal. Praegu esimeseks Tšetšeenia sõjaks nimetatavas sõjas sai surma 50 000 inimest.

Sõja lõpetamiseks 1996. aastal sõlmitud lepe ei lahendanud aga Tšetšeenia staatuse probleemi. 1997. aasta jaanuaris valisid tšetšeenid presidendiks Aslan Mashadovi, kuid tema võimu õõnestas mitmete välikomandöride tegevus.

Pärast tšetšeenide rünnakut naabruses asuvale Dagestanile andsid toonane vene peaminister Vladimir Putin ja president Boriss Jeltsin käsu alustada uut Tšetšeenia operatsiooni.

Kõba käe poliitika Tšetšeenia suhtes tagas Putinile venelaste toetuse ja ta valiti 2000. aasta märtsis presidendiks.

Juunis 2000 pani Putin Tšetšeenias võimule Moskva-meelse administratsiooni, mille juhiks sai endine islamivaimulik Ahmad Kadõrov.

Ametlikel andmetel on 1999. aasta oktoobrist alates Tšetšeenia sõjas ametlikel andmetel surma saanud 4500 Vene sõdurit, mitmete organisatsioonide hinnangul ulatub tõepärane hukkunute arv aga 11 000-ni. Praegu paikneb Tšetšeenias üle 80 000 vene sõjaväelase, Moskva hinnangul on tšetšeeni võitlejate ridades 1500-5000 meest.