„Eile lõpetasid meie teadlased puurimise 3768 meetri sügavusel ja jõudsid liustikualuse järve pinnani,“ teatas allikas RIA Novostile.

Uurijad loodavad, et Vostoki järv, mis on Antarktika jääaluste järvede võrgustiku suurim ja üks suurimaid järvi maailmas, paljastab uusi eluvorme ning näitab, kuidas elu arenes enne jääaega.

Varjatud järvede avastamine Antarktikas 1990. aastatel tekitas kogu maailma teadlaste hulgas palju entusiasmi. Mõned arvavad, et jääkate ülal ja külgedel on loonud hüdrostaatilise tihendi, mis pole lasknud veel järvest välja voolata ega millelgi muul sinna siseneda.

Vostoki järv võib anda aimu ka sellest, millised tingimused valitsevad sarnastes kohtades Marsil ja Jupiteri kuul Europa.

Vene teadlaste kannul astuvad USA ja Briti kolleegid, kes kavatsevad uurida teisi Antarktika jääaluseid järvi, mis on ühed viimased seni uurimata paigad kogu planeedil Maa.

Seoses Vostoki järve uurimisega on taas pinnale kerkinud ka vanad teooriaid, mille järgi võisid Saksa natsid juba 1930. aastatel sinna salajase baasi ehitada.

Arvatakse, et Teise maailmasõja lõpupoolel läksid natsid lõunapoolusele ja alustasid Vostoki järvele baasi ehitamist. Suuradmiral Karl Dönitz ütles 1943. aastal väidetavalt, et Saksamaa allveelaevastik on uhke, et lõi füüreri jaoks vallutamatu kindluse maailma teises otsas Antarktikas.

Saksamaa mereväe arhiivide järgi saabus kuid pärast Saksamaa alistumist liitlastele 1945. aasta aprillis Kieli sadamast lõunapoolusele Saksa allveelaev U-530. Meeskonnaliikmed raiusid jäässe koopa ja jätsid sinna väidetavalt mitmeid kaste Kolmanda Reichi salajaste materjalidega, sealhulgas Adolf Hitleri saladokumentidega.

Levib ka kuulujutt, et hiljem viis allveelaev U-977 Antarktikasse Hitleri ja Eva Brauni maised jäänused, et need kloonida.

Allveelaevad sõitsid Antarktikast Argentina Mar del Plata sadamasse ja alistusid sealsetele võimudele.