Vene suursaadik kritiseerib Läti poliitikat

Venemaa suursaadik Riias Igor Studennikov kritiseeris neljapäeval seimi liikmetega kohtudes karmilt Läti poliitikat.

Vene suursaadik ründas Läti soovi astuda NATO-sse ning märkis, et küllaldaseks julgeolekugarantiiks Riiale saaks ühinemine Euroopa Liiduga.

Studennikov ütles, et igal riigil on õigus valida oma julgeolekutagatisi, kuid sel viisil, et see valik ei ohustaks teisi maid. Suursaadiku sõnul ohustaks Läti astumine NATO-sse Venemaad ning seepärast peaks Läti valima muud julgeolekugarantiid.

Venemaa kartused on seotud diplomaadi väitel sellega, et NATO militariseeruvat üha rohkem, mida kinnitab alliansi osalemine Balkani konfliktis ning valmisolek kasutada jõudu.

Studennikov tegi etteheiteid seoses viisade kehtestamisega kahe riigi vahelistel raudteedel, mis tema arvates on vastuolus presidentide Vaira Vike-Freiberga ja Vladimir Putini Austria-kohtumise tulemustega. Venemaa ei ole rahul ka sellega, et Läti on asunud kehtestama Euroopa Liidu norme, kuigi ta ise selle organisatsiooni veel ei kuulu.

Suursaadik avaldas ka Venemaa soovi kuulda Läti poolt ametlikku hukkamõistu kirjastuse Vieda provokatiivsele kirjandivõistlusele, mis soodustas rahvuslikku vaenu ja rassivihkamist. Tema sõnul väärib hukkamõistu ka karm karistus Vene natsionaalbolševikele, kes Riia Peetri kiriku torni hõivamise ja ebaseadusliku piiriületuse eest kuni 15 aastaks vangi mõisteti. Studennikov märkis, et samal ajal mõisteti õigeks paremäärmuslased, organisatsiooni Perkonkrusts (Kõuerist) liikmed.

Ta tuletas ka meelde, et 8. mail esitati süüdistus punapartisan Vassili Kononovile, mis samuti puudutas venemaalaste tundeid.

Suursaadik avaldas kartust seoses Läti vene koolide probleemidega ning raskustega, mida on tekitanud keeleseadus. Ta rõhutas, et Venemaa ei nõua midagi muud kui nende õiguste järgimist, mis on kõigil vähemusrahvustel Euroopas.

Ta oletas, et kõike seda tehakse sihilikult, rikkumaks Läti-Vene suhteid.