Kui kahtlusalused 2010. aastal suure käraga arreteeriti, väideti ametlikult, et nad olid enamasti uinuvas olekus. Uued andmed nende elust USA-s viitavad aga sellele, et nende töö oli palju keerukam ja mõnikord edukam kui varem arvati, teatab Wall Street Journal.

Üks spioonidest infiltreerus tuntud konsultatsioonifirmasse, millel on kontorid Manhattanil ja Washingtonis. Ta töötas firma arvutispetsialistina, teatasid allikad, kes on USA-s asja kohta käiva juurdlusega tuttavad.

Laste kaasamine perekonnaärisse näitab, et võrgustik tegi pikaajalisi plaane: Ameerikas sündinud või üles kasvanud lapsed on potentsiaalselt palju väärtuslikumad spioonid kui nende vanemad, sest neil oleks palju suurem tõenäosus läbida USA valitsuse taustauuringud.

Kõige rohkem valmistati tulevaseks spioonikarjääriks ette Tim Foleyt, teatavad ametnikud. Kuigi ta ei olnud Ameerikas sündinud, olid tema vanemad seal elanud üle kümne aasta nimede all Donald Heathfield ja Tracey Foley. Tim oli 20-aastane, kui ta vanemad vahistati ning oli just lõpetanud teise aasta George Washingtoni ülikoolis USA pealinnas.

Vanemad avaldasid Timile oma kaksikelu tükk aega enne vahistamist. Andmed selle kohta põhinevad USA föderaalse juurdlusbüroo FBI tegevusel, muuhulgas ka kahtlusaluste koduste vestluste pealtkuulamisel „lutikate“ abil. Ametnike teatel ütlesid vanemad Timile, et tahavad, et ta astuks nende jalajälgedes.

Allikate teatel poiss nõustus. Pärast vestlust vanematega olevat ta püsti tõusnud ja hüüdnud: „Emake Venemaa!“ Samuti nõustus ta allikate teatel Venemaale sõitma, et saada ametlik spiooniväljaõpe.

Ametnikud ei ütle, kus või millal Timi vestlus vanematega aset leidis või kas ta oli juba Venemaal käinud, kui spioonid arreteeriti, kuigi lõpuks läks Tim siiski Venemaale. Paljud juurdluse üksikasjad on endiselt salajased.

Heathfieldi advokaat Peter Krupp ütles, et alates spioonide paljastamise suvest on Tim, keda ei süüdistatud milleski, üritanud USA-sse naasta, kuid täpsustamata takistused pole tal lasknud seda teha, nii et ta on endiselt Venemaal. Katsed teda leida on olnud edutud.

Vahistamise ajal oli Vene spioonivõrgustiku liikmetel kokku seitse last vanuses üks kuni 20 aastat. Enamik neist olid USA-s sündinud. Ühel agendil oli vanem poeg varasemast ajast. Kõige rohkem tähelepanu pälvinud Anna Chapmanil lapsi ei olnud.

Kuigi USA ametnikud usuvad, et võrgustik kavatses mõnede liikmete lapsi värvata, ei olnud kõigile lastele seda teed ette nähtud. Ühel teismelisel poisil lubati pärast vanemate vahistamist USA-sse jääda ning ametnike sõnul ei peeta teda ohuks USA julgeolekule. Tema isa, kes kasutas nime Juan Lazaro, tahtis, et poisist saaks kontsertpianist.

Enamik võrgustiku liikmetest olid „illegaalid“, nagu seda luureringkondades nimetatakse. See tähendab agendid, kes lähevad välisriiki, kasutades valeidentiteeti ning neil puudub ametlik kattevari nagu näiteks diplomaadiamet. Kui illegaal tabatakse, peab ta eeldama, et kodumaa appi ei tule.

Võrgustiku liikmed olid välja õpetatud KGB järglase, Venemaa välisluureteenistuse SVR-i agentideks, selgub New Yorgi prokuratuuri kohtule esitatud dokumentidest. USA võimude teatel töötasid nad läänes „Moskva keskusena“ tuntud SVR-i peakorteri juhiste järgi.

Spioonide valeidentiteedid, „legendid“ olid piisavalt head, et nad saaksid tööd ja eluasemelaenu ning võiksid USA-s perekonnad luua. Ometi polnud need täiesti vettpidavad. Taustauuring USA valitsusse tööle kandideerimisel oleks võinud nad paljastada. Spioonid olid ettevaatlikud ja püüdsid USA valitsuse südamele mitte liiga lähedale tikkuda.

Konsultatsioonifirmas töötanud agent Richard Murphy alias Vladimir Gurjev rääkis inglise keelt aktsendiga ega suhelnud töökaaslastega, mis näitab, kui suur väärtus oleks spioonide lastel Moskva jaoks võinud olla, sest nemad on täielikult amerikaniseerunud ja räägivad laitmatut inglise keelt.