Vene sõjalaevastik avalikustas oma ufodokumendid

 (120)
Vene sõjalaevastik avalikustas oma ufodokumendid
Reuters/Scanpix

Venemaa laevastik tegi uurijatele kättesaadavaks oma dokumendid, mis puudutavad kokkupuuteid tundmatute objektidega, mis ületavad tehnoloogiliselt kõik, mida inimkond on kunagi ehitanud.

Dokumendid ulatuvad tagasi nõukogude aega ja need koostas spetsiaalne laevastiku üksus, mis tegeles allvee- ja sõjalaevadelt teadete kogumisega seletamatute intsidentide kohta. Üksust juhtis laevastiku asekomandör admiral Nikolai Smirnov ning dokumendid paljastavad mitmeid võimalikke kohtumisi ufodega, vahendab Russia Today.

Endine mereväeohvitser ja kuulus Vene ufouurija Vladimir Ažaža leiab, et materjalidel on suur väärtus.

„Viiskümmend protsenti ufovaatlustest on seotud ookeanidega. Veel viisteist protsenti järvedega. Nii et ufod kipuvad end vee lähedusse hoidma,” rääkis Ažaža.

Ühel juhul avastas Vaiksel ookeanil lahinguülesandeid täitev tuumaallveelaev kuus tundmatut objekti. Kui meeskond ei suutnud manööverdamise abil jälitajaid maha raputada, andis komandör käsu pinnale tõusta. Objektid järgnesid allveelaevale, tõusid õhku ja lendasid minema.

Paljud kummalised sündmused toimusid Bermuda kolmnurga piirkonnas, meenutab erus olev allveelaevakomandör erukontradmiral Juri Beketov. Instrumendid lakkasid töötamast ilma ühegi nähtava põhjuseta või täheldati tugevaid segajaid. Beketovi sõnul võis see olla teadlik segamine ufode poolt.

„Mitmetel juhtudel näitasid instrumendid materiaalsete objektide olemasolu, mis liikusid uskumatu kiirusega. Arvutused näitasid kiirusi umbes 400 kilomeetrit tunnis. Sellise kiirusega liikumine on problemaatiline juba veepinnal. Kuid veetakistus on palju suurem. Tundus, nagu eiraksid objektid füüsikaseadusi. On ainult üks seletus: olendid, kes need ehitasid, ületavad oma arengus meid kaugelt,” jutustas Beketov.

Laevastiku luure veteran, 1. järgu kapten Igor Barklai kommenteerib: „Ookeanide ufod ilmuvad sageli sinna, kuhu meie või NATO laevastik koondub. Bahama saarte, Bermuda, Puerto Rico lähedale. Kõige tihemini nähakse neid Atlandi ookeani sügavaimas osas, Bermuda kolmnurga lõunaosas ja Kariibi merel.”

Veel üks koht, kus sageli teatatakse ufodega kohtumisest, on maailma sügavaim mageveekogu Baikali järv. Kalurid räägivad sügavikust paistvast eredast valgusest ja veest välja lendavatest objektidest.

1982. aastal märkasid Baikalil õppustel olevad sõjaväetuukrid hõbedases riietuses humanoidseid olendeid. Kohtumine toimus 50 meetri sügavusel ja tuukrid üritasid võõraid kinni püüda. Seitsmest mehest kolm hukkus, ülejäänud said raskeid vigastusi.

„Ma mõtlen veealustest baasidest ja ütlen: miks mitte? Midagi ei tohi välistada,” ütles Ažaža. „Skeptitsism on lihtsaim tee: ära usu midagi, ära tee midagi. Inimesed külastavad väga harva suuri sügavusi. Seega on väga oluline analüüsida, mida nad seal kohtavad.”