Vene saatkond Moskva saluutidest: kui võidu võtnuks hitlerlik režiim, poleks kaardil mingit Eestit

 (418)
FOTO: RAIGO PAJULA

Venemaa suursaatkond Eestis tegi avalduse seoses plaanidega korraldada Moskvas saluut „Tallinna Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise” aastapäeva puhul.

Protesti saluudi vastu Moskvas avaldas Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kes nimetas seda provokatsiooniliseks sammuks.

„Tähistada Tallinna korduvat okupeerimist saluudiga kui pidupäeva on meie jaoks vastuvõetamatu,” kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

Venemaa suursaatkonna avaldus on järgmine:

„Seoses 2019. aasta 10. aprillist kuni 2020. aasta 9. maini Moskvas läbiviidavate pidulike saluutidega Nõukogude ja Euroopa linnade Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise mälestuspäevade tähistamiseks peab saatkond vajalikuks informeerida järgnevast.

1944. aasta 22. september läks Suure Isamaasõja ajalukku kui Eesti pealinna hitlerlastest vabastamise kuupäev. Verised lahingud, mis algasid 1944. aasta kevadel, käisid kogu vabariigi territooriumil. Kümned tuhanded punaarmee võitlejad hukkusid, vabastades Eestimaa seda okupeerinud Saksa agressorist.

Seotud lood:

Tasub meelde tuletada, mis oleks olnud, kui võidu selles surmatoovas heitluses oleks võtnud kuritegelik hitlerlik režiim. Euroopa kaardil ei oleks olnud sellist nimetust nagu Eesti. Baltimaade territoorium oleks kuulunud totaalsele saksastamisele, mis tõotanuks kurba saatust valdavale osale Eesti elanikkonnast. Nende ebainimlike plaanide teel seisis ees Nõukogude sõdur, purustades 1945. aasta võidukas mais vaenlase tema urus, Berliinis.

Oma panuse Suurde Võitu andsid Eesti parimad pojad ja tütred. Nende hulgas on Nõukogude Liidu kangelane A. Meri, kelle sünnist täitus 100 aastat selle aasta 1. juulil. Ei saa jätta kahetsust esile kutsumata fakt, et sellest kuupäevast mööduti Eesti meediaruumis vaikides.

Seda enam, et täheldatakse jõupingutusi „iseseisvuse eest võitlejate” oreooli andmiseks hitlerlaste käsilastele, kes sõdisid Waffen-SS-i koosseisus.

Praegu elavad põlvkonnad peavad teadma, kellele võlgneb Euroopa, sealhulgas Eesti, võimaluse elada juba 75 sõjajärgset aastat rahu ja julgeoleku tingimustes. Ajaloolise mälestuse säilitamine selle kohta ja selle edasiandmine järeltulevatele põlvkondadele on kõigi eurooplaste ühine ülesanne.

Just seda tuletavad meelde Moskvas läbiviidavad pidulikud saluudid.”