Vene riigiduumal palutakse tühistada MRP hukkamõistmine ja „Balti riikide NSVL-ist legitiimse lahkumise illusioon”

 (139)
Vene riigiduumal palutakse tühistada MRP hukkamõistmine ja „Balti riikide NSVL-ist legitiimse lahkumise illusioon”
Foto: Topham Picturepoint

Vene riigiduumale saadeti avalik kiri, milles palutakse tühistada otsus Molotovi-Ribbentropi pakti hukkamõistmise kohta, sest see olevat vastu võetud välise surve all, moonutab ajalugu ning oli üks Nõukogude Liidu lagunemise algatanud teguritest ja tekitas Balti riikide Nõukogude Liidust lahkumise legitiimsuse illusiooni.

Avaliku kirja vastavasisulise seaduseelnõu toetuseks saatsid riigiduuma spiikrile Vjatšeslav Volodinile ja algatuse autorile, riigiduuma liikmele Aleksei Žuravljovile 38 teadlast, ühiskonnategelast ja ohvitseri, teatab RIA Novosti.

Žuravljov esitas eelmisel nädalal riigiduumale seaduseelnõu, millega tahetakse kuulutada kehtetuks Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Nõukogu otsus 1989. aasta 24. detsembrist 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu allkirjastamise hukkamõistmise kohta.

„Ei kutsu esile kahtlusi, et otsus ei vasta ajaloolise õigluse põhimõtetele ja võeti vastu kasvava poliitilise ebastabiilsuse tingimustes 20. sajandi lõpus, mida saatis surve meie kodumaa juhtkonnale välisjõudude poolt,” öeldakse pöördumises, millele on alla kirjutanud seitse Venemaa, Nõukogude Liidu ja sotsialistliku töö kangelast, üle 20 ajaloo-, õigus- ja poliitiliste teaduste doktori ja kandidaadi ning teised eksperdid, teatab RIA Novosti.

Kirja autorite arvates ei juhindunud 30 aastat tagasi otsuse ettevalmistanud komisjon objektiivsuse ja erapooletuse põhimõtetest, vaid oli orienteeritud pakti hukkamõistmisele.

„Oma järeldustes ja otsuse eelnõus pani komisjon rõhu protokolli salajasele iseloomule ja teatas, et selle sätted olid vastuolus rea kolmandate riikide suveräänsuse ja sõltumatusega. Samal ajal ei saa mainitud järeldusi põhjendatuks tunnistada, sest salaprotokollide sõlmimise praktika oli 1920.-1930. aastate diplomaatia iseloomulik joon ning riikide majanduslikud ja poliitilised huvid ühes või teises regioonis on rahvusvahelistes suhetes alati olemas. Sealjuures ei näinud protokoll ette teiste riikide piiride muutmist ühelgi viisil, sealhulgas sõjalisel,” väidetakse kirjas.

„Tähtis on märkida, et kokkuleppe Hitleri Saksamaaga kirjutas Nõukogude Liit alla viimasena ja eranditult Nõukogude Liidu vastase agressiooni edasilükkamise eesmärgil. Enne seda, perioodil 1933-1939 sõlmisid fašistliku Saksamaaga analoogilised lepingud 12 riiki: Poola, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa, Ungari, Mandžuuria, Hispaania, Leedu, Taani, Läti ja Eesti,” öeldakse kirjas.

Sellega seoses leiavad kirja autorid, et Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelist mittekallaletungilepingut, sealhulgas täiendavat protokolli, on õige tunnistada „Nõukogude juhtkonna sunnitud sammuks, mille dikteeris püüe kaitsta Nõukogude Liidu rahvuslikke ja riiklikke huve ja julgeolekut”. Pöördumise autorid rõhutavad, et protokoll ei näinud ette ega tinginud Poola jagamist ning Bessaraabia, Bukoviina ja Balti riikide ühendamist Nõukogude Liiduga. „Selline lähenemine ei peegelda tegelikke sündmusi,” öeldakse kirjas.

Allakirjutanud peavad argumente ja süüdistusi, mis olid aluseks 1989. aasta otsuse vastuvõtmisele, „põhjendamatuteks ajaloolise tõe seisukohalt”.

„Vene riikluse uuel arenguetapil ei anna Suure Võidu pärijate võitjaloorberid, poliitiline iseseisvus ja sõltumatus rahu Teise maailmasõja vallapäästjatele... Oleme seaduseelnõu autori arvamusega nõus selles, et komisjoni liikmed, kes võtsid aktiivselt osa selle otsuse ettevalmistamisest, järgisid samaaegselt ka teist eesmärki – luua illusioon väidetavalt mitte oma tahtel Nõukogude Liidu koosseisu astunud Balti vabariikide Nõukogude Liidu koosseisust lahkumise legitiimsusest,” öeldakse kirjas.

Lõpuks öeldakse kirjas, et 1989. aastal vastu võetud otsus oli veel üks täiendav tegur Nõukogude Liidu lagunemise algamiseks ning lõi „normatiivse” aluse Teise maailmasõja ja Suur Isamaasõja ajaloo edasiseks võltsimiseks.

„Jagame arvamust, et ajaloosündmuste tuuma, põhjuseid ja tagajärgi moonutava otsuse edasine kehtimine Vene Föderatsiooni territooriumil ei vasta Venemaa riiklikele huvidele ning loob pinnase spekulatsioonidele, mis on suunatud kodanikuühiskonna lõhestamisele ja Nõukogude Liidu süüdistamisele Teise maailmasõja vallapäästmises Hitleri Saksamaa kõrval,” öeldakse kirjas.