President Dmitri Medvedevi algatatud seadus peaks pärast kinnitamist föderatsiooninõukogus ja riigipealt allkirja saamist jõustuma 1. märtsil, vahendas BNS.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kolmandal lugemisel 315 saadikut, vastu oli 130, erapooletuks ei jäänud keegi. Seaduse poolt hääletas Ühtse Venemaa fraktsioon, selle vastuvõtmiseks piisanuks 226 häälest.

Seaduse eesmärgiks on muuta selgemaks politsei volitused, eriti olukordades, kus ohvitseridel on lubatud kasutada jõudu, ning suurendada selle aruandlust avalikkuse ees.

Usaldust miilitsa suhtes on õõnestanud arvukad korruptsiooni, väljapressimise ning kinnivõetute piinamise juhtumid. Miilitsate ebaseaduslik relvakasutus ning purjuspäi põhjustatud liiklussurmad on avalikku nördimust veelgi suurendanud.

Inimõiguslased on seaduseelnõu alates selle avaldamisest internetis teravalt kritiseerinud.

Venemaa vanima inimõigusorganisatsiooni Moskva Helsingi Grupi juht Ljudmila Aleksejeva kordas kriitikat ka reedel.

“Ei ole tähtsust, kuidas seda nimetatakse. Tähtis on see, et miilits peaks kaitsma inimesi kuritegevuse eest ning mitte kaitsma võimuesindajaid inimeste eest,” märkis ta.

“Seadus on väga ebatäiuslik. Selles on positiivseid külgi, ent neid pole piisavalt. Ning see seadus ei tee mingeid fundamentaalseid muudatusi miilitsa funktsioonides ega ridades,” kinnitas Aleksejeva.