Vene riigiduuma kiitis põhiseaduseparandused heaks: Putini ametiajad nulli, usk jumalasse ja ajaloolise tõe kaitse

 (273)
Vene riigiduuma kiitis põhiseaduseparandused heaks: Putini ametiajad nulli, usk jumalasse ja ajaloolise tõe kaitse
Foto: Scanpix/, via REUTERS

Vene riigiduuma võttis täna kolmandal ja lõplikul lugemisel vastu president Vladimir Putini esitatud põhiseaduse muutmise seaduse. Selle poolt oli 383, erapooletuks jäi 43 ja vastu oli null rahvaesindajat.

Seadusesse tehti umbes 390 muudatust, teatas varem riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin, vahendab Interfax.

Põhiseaduse muudatused valmistas suuremas osas ette spetsiaalne töögrupp, mille koosseisu kuulusid riigiduuma liikmed, föderatsiooninõukogu liikmed, ühiskonnategelased ja eksperdid. Märkimisväärse osa põhiseadusemuudatustest esitas riigiduumale president.

Üks muudatus seisneb selles, et ühele isikule lubatud presidendi kahe ametiaja piirangu juurest võeti ära sõna „järjest”. Lisaks sellele kiideti heaks muudatus, mille pani eile ette riigiduuma liige, maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova, mis näeb ette seniste presidendi ametiaegade nullimist. Seega saab Putin uuesti presidendiks kandideerida.

Põhiseadusemuudatused näevad ette ka seda, et endine president võib saada föderatsiooninõukogu eluaegse liikme staatuse.

Muudatuste järgi saab presidendiks valida Venemaa kodaniku, kes on vähemalt 35-aastane, on elanud alaliselt Venemaal vähemalt 25 aastat ja kellel ei ole ega ole varem olnud võõrriigi kodakondsust.

Seotud lood:

See nõue ei laiene nendele venemaalastele, kellel on varem olnud sellise riigi kodakondsus, mis on föderaalse konstitutsioonilise seadusega vastu võetud või mille osa on vastu võetud Vene Föderatsiooni koosseisu, öeldakse seaduseelnõus. Praegu puudutab see Krimmi.

Võõrriigi kodakondsuse keeld laieneb ka kuberneridele, föderatsiooninõukogu liikmetele, riigiduuma liikmetele, peaministrile, valitsuse liikmetele ja kohtunikele.

Presidendil on põhiseadusemuudatuste järgi nagu teistelgi kõrgetel ametnikel keelatud avada ja omada kontot ning säilitada raha ja väärisesemeid välispankades, mis asuvad väljaspool Venemaad.

President saab põhiseaduses õiguse juhtida valitsust ja juhtida valitsuse istungeid.

Muudatuste järgi keelatakse tegevus osa Venemaa territooriumi võõrandamiseks ja üleskutsed sellele.

Riigiduuma nõustus ka sellega, et Venemaa on edaspidi Nõukogude Liidu õigusjärglane oma territooriumil ja Nõukogude Liidu õigusjärglane rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisuse suhtes rahvusvahelistes organisatsioonides ja organites ning lepingutes , aga „samuti rahvusvaheliste lepingutega ette nähtud Nõukogude Liidu kohustuste ja varade suhtes väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi”.

Põhiseaduses hakatakse presidendi pakutud muudatuse alusel mainima jumalat. „Vene Föderatsioon, mida ühendab tuhandeaastane ajalugu, mis säilitab esivanemate mälestust, kes andsid meile edasi ideaalid ja usu jumalasse, aga ka Vene riigi arengu järjepidevuse, tunnustab ajalooliselt kujunenud riiklikku ühtsust,” öeldakse põhiseaduse uues paragrahvis 67.1.

Veel öeldakse, et Venemaa „austab isamaa kaitsjate mälestust, tagab ajaloolise tõe kaitse” ning rahva isamaa kaitsmisel tehtud kangelasteo tähenduse pisendamist ei lubata.

Paragrahv 68 on muudetult järgmine: „Vene Föderatsiooni riigikeel kogu tema territooriumil on vene keel kui Vene Föderatsiooni võrdõiguslike rahvaste paljurahvuselisse liitu kuuluva riigimoodustaja rahva keel”. Siiski garanteeritakse kõigile rahvastele õigus emakeele säilitamisele.

Paranduste järgi võivad edaspidi mõned riigiorganid asuda mujal kui pealinnas.

Riik hakkab garanteerima minimaalse töötasu, mis ei ole väiksem tööealise elanikkonna elatusmiinimumist kogu Venemaal. Vähemalt kord aastas peab toimuma pensionide indekseerimine.

Abieluks tunnistatakse liit mehe ja naise vahel.

On ka muudatus, mis näeb ette võimaluse moodustada föderaalterritooriume, kus avalik võim määratakse kindlaks föderaalseadusega.

Föderatsiooninõukogu liikmed saavad õiguse nimetada end ametlikult senaatoriteks. Nende hulka võib kuuluda ka kuni 30 presidendi nimetatud esindajat, kellest kuni seitse võidakse nimetada eluks ajaks.

Riigiduuma saab muudatuste järgi volitused presidendi esitatud peaministri kandidatuuri kinnitamiseks. Sama kehtib peaministri esitatud asepeaministrite ja teiste valitsuse liikmete kohta, välja arvatud „jõuministrid”, kes nimetab ametisse president föderatsiooninõukoguga konsulteerides.

Palju vastukaja tekitas ettepanek kirjutada põhiseadusse riigipea õigus moodustada riiginõukogu „avaliku võimu organite kooskõlastatud funktsioneerimise ja koostöö tagamiseks ning Vene Föderatsiooni sise- ja välispoliitika põhisuundade ja riigi sotsiaalmajandusliku arengu prioriteetsete suundade kindlaks määramiseks”. Riiginõukogu staatuse kõik nüansid määratakse kindlaks hiljem föderaalseadusega.

Muudatused näevad ette, et rahvusvaheliste organite otsuste täitmise võimalikkuse küsimuse nende Venemaa põhiseadusega vastuolus oleku korral lahendab põhiseaduskohus. Venemaa põhiseaduskohus lahendab ka välis- või rahvusvahelise kohtu otsuste täitmise võimalikkuse küsimused, kui need otsused on Venemaa avaliku õiguskorraga vastuolus. Põhiseaduskohtu kohtunike arvu kahandatakse 19-lt 11-le.

Seadus näeb ette, et Venemaa põhiseaduse muutmine loetakse heakskiidetuks, kui selle poolt hääletas üle poole Venemaa kodanikest, kes võtsid osa ülevenemaalisest hääletusest.

Küsitlus #118543