Vene relvad kaitsevad islamirevolutsiooni
Iraani presidendi Sayed Mohhamad Hatami Moskva-visiidi eel olid kõrged Vene ametiisikud ajakirjanikega suheldes eriti korrektsed.
Esiteks rõhutasid nad, et mõõdukast liberaalist Hatami erineb märgatavalt Iraani konservatiivsest juhtkonnast ning tegelikust riigijuhist ajatolla Hameneist. Teiseks aga kinnitasid, et Iraaniga suhtlemisel tuleb selgelt eristada poliitilist ja majanduslikku tasandit. Venemaa välisministeeriumi kinnitusel ei tähenda relvade müük Iraanile veel seda, et Moskva toetab sealset rezhiimi.
Kremli allikate teatel püüab Venemaa visiidi kestel mitte puudutada USA ja Iraani suhteid, minnes järelikult mööda ka Lääneriikide poolt peale 1979. aasta islamirevolutsiooni kehtestatud uute tehnoloogiate sisseveo embargost.
Selle aasta algul väljus Venemaa USAga sõlmitud kokkuleppest relvade müük Iraanile peatada ning praegu püüab Moskva Iraani turgu võimalikult rohkem hõivata.
Venemaa esmaseks huviks Iraanis on pooleliolev Bushehri aatomielektrijaam, mille esimest blokki venelased juba mitu aastat Ühendriikide rahulolematusest hoolimata lõpuni ehitavad.
Ja kuigi tööd on graafikust pikemaks veninud, loodab Venemaa saada Iraanilt tellimusi ka uute tuumajaamade rajamiseks.
Tuumaenergeetikale ei jää alla aga ka sõjalise koostöö perspektiivid. Iraani-Iraagi sõjas tugevasti kannatada saanud Iraani armee tehnika vajab hädasti uuendamist ning Venemaa ei taha jätta seda võimalust kasutamata.
Analüütikute hinnangul võib Iraanist saada Hiina ja India järel mahult kolmas relvaimportija, kes erinevalt esimesest kahest tasub aegsasti valuutas, mitte aga bartertehingutes. Venemaa loodab müüa Iraanile relvi 200 kuni 500 miljoni dollari eest aastas.
Väidetavalt käivad läbirääkimised põhiliselt moodsate raketikompleksite osas, kuid kõne all on ka lennukid ja soomusmasinad ning samuti nende varuosad.
President Putini kinnitas teisipäeval, et Venemaa ei riku kaitserelvastuse müügiga Iraanile mingeid kehtivaid kokkuleppeid: “Kõik meie Iraani partnerite poolt Venemaa relvatootjatele esitatud tellimused on keskendunud ainult kaitserelvadele. Iraan ei pretendeeri relvastusele, mis väljub rahvusvahelise praktika ja Venemaa kohustuste raamidest”.
Konkreetseid relvamüügileppeid pole Moskval Hatami visiidi jooksul plaanis sõlmida, et jätta vähemalt muljet majanduse ja poliitika lahususest. Sealjuures hoidub Venemaa ka kindlalt sõjalise toetuse avaldamisest Iraanile: täna presidentide Putini ja Hatami poolt allkirjastatud leping kahe riigi koostööpõhimõtetest ei räägi strateegilisest partnerlusest ega sisalda muid kohustusi peale jõu kasutamisest loobumise.
Peale selle lepingu kirjutasid presidendid alla ka Kaspia-teemalisele ühisavaldusele. Nagu enne arvatud, ei jõudnud pooled selles küsimuses endiselt kokkuleppele ning avaldus fikseerib vaid hetkeolukorra, et Kaspia merel ei eksisteeri piire.
Venemaa on koos Aserbaidþaani ja Kasahstaniga seisukohal, et Kaspia veed peaksid jääma ühiskasutamiseks, põhi aga jagataks viie riigi vahel sõltuvalt nende suurusest. Iraan ja Türkmenistan aga nõuavad Kaspia jagamist viieks võrdseks sektoriks.
Kaspia meri on ka aluseks Venemaa, Iraani ja India ühisele transpordiprojektile Põhi-Lõuna, mille elluviimisest tuleb Hatami visiidi jooksul kindlasti juttu. Samuti on kahel riigil ühishuvisid nafta osas, sest Venemaa suurkompaniid on väga huvitatud Iraanis asuvate leiukohtade väljatöötamisest.
Veel teisipäeval kohtub Mohhamad Hatami peaminister Kasjanoviga, homseks aga on plaanis kõnelused väliminister Igor Ivanoviga. Iraani president külastab ka Peterburit ja lõpetab oma visiidi moslemiusku Tatarimaa pealinnas Kaasanis.
